E-kauplejate elu läheb keeruliseks

E-kaubanduse liidu tegevjuht Merle Kangur ütles, et uus kord on e-kauplejatele väga oluline.

“Näiteks kehtestab uus seadus 23 tingimust, kuidas ettevõtja peab tarbijaga e-kaupluses suhtlema. Samas on uues seaduses ka punkte, mis on e-kauplejate suhtes õiglasemad, võrreldes jaekaupmeestega varasema seaduse käsitluse järgi,” rääkis Kangur.

Muu hulgas kohustab Euroopa Liidu direktiivist tulenev muudatus kauplejaid teavitama üsna ilmselgetest aspektidest. Advokaadibüroo Alterna jurist Kati Tamm selgitas, et direktiivis on peetud vajalikuks ka lihtsaid tõdesid ette kirjutada.

“Paljude uute sätete puhul võib tekkida küsimus, kas direktiivi väljatöötamisel on piisavalt arvestatud keskmise tarbija mõtlemisoskuse ja arusaamisvõimega. Tõenäoliselt võiks keskmine mõistlik inimene aru saada elementaarsena tunduvast asjaolust, et kauba tellimisel tuleb selle eest ka maksta,” rääkis Tamm.

Võib tekkida vaidlusi. Kanguri hinnangul teeb seadus kindlasti elu keerulisemaks nii kauplejatele kui ka tarbijatele. Ta ennustas, et palju tekib vaidlusi teavituskohustuste ja tagastustingimuste muutumise tõttu. “Tagastustähtajad muutuvad mõlema osapoole jaoks lühemaks. Näiteks peab klient kauba tagastama uue seaduse järgi 14 päeva jooksul alates taganemisavalduse tegemisest. Praegu kehtiva seaduse järgi oli see 30 päeva. Samasugune muutus on kliendi raha tagastamise kohta,” selgitas Kangur.

Tarbija ja ettevõtja ei saa kokku leppida, et teavitamiskohustust ei täideta, sest Tamme sõnul oleks selline kokkulepe tühine. See tähendab, et juhul kui tarbija on nõus, et teda ei teavitata tellitava kauba põhiomadustest, tuleb ettevõtjal seda siiski teha.

“Seega ei ole mõtet lisada veebilehele nn linnukest nõudvat klauslit, mille kohaselt loobub tarbija talle seadusest tulenevatest õigustest, näiteks teabe saamisest, taganemisõigusest, või muust sellisest, sest juriidiliselt sellistele kokkulepetele tugineda ei saaks,” märkis Tamm.

Kui e-kaupleja jätab teavitamiskohustuse täitmata, kaasnevad sellega seadusest tulenevad tagajärjed ka siis, kui tarbija on soovinud sellist kokkulepet.

Seadus ei sätesta, kuidas tuleb tarbijat teavitada, küll aga võib Tamme hinnangul seadusest järeldada, et teave tuleb esitada selliselt, et see oleks veebilehelt lihtsalt leitav ja sellega oleks võimalik tutvuda enne ostu vormistamist.

Raskus arendajatele ja kujundajatele. Kindlustamaks, et ostja saab aru, mida tellib, tuleb tellimuse kinnitamise vahetus läheduses veel kord selgitada, millised on kauba või teenuse põhiomadused, koguhind koos kuludega, kohustuse minimaalne kestus, lepingu tähtaeg ja selle lõpetamise tingimused. “Selleks, et tarbija saaks aru, et ta tellitava kauba eest ka maksma peab, tuleb tellimuse edastamiseks klikitavad nupud tähistada kirjaga “tellimus koos maksekohustusega”,” lausus Tamm.

Kui ettevõtja teavitamiskohustust ei täida, võib tagajärg olla see, et ta peab kandma tarbija eest kõik kohaletoimetamise või tagastamise kulud. “Samuti võib olla tagajärg asjaolu, et kauplejale tagastatakse kleit alles pärast 12 kuud kestnud n-ö proovimist,” ütles Tamm.

Kangur pidas kaasnevaid tagajärgi üsna karmiks, kuid märkis, et sel puhul saab e-kaupleja end kaitsta, kui mõtleb hästi läbi kliendi ostuprotsessi ja laseb ostjal igale poole linnukesed panna. “See omakorda on paras pähkel veebipoodide kujundajatele ja arendajatele, kuidas seda selliselt teha, et klient poest jalga ei laseks ja ostu sooritamisest ei loobuks,” lausus Kangur.

Tema sõnul on eriti rahulolematud need veebipoodide omanikud, kes eelistavad poe disainis kasutada minimalistlikku stiili.

Tamme soovitus on e-kauplejatel aegsasti end seadusemuudatusega kurssi viia ja üle vaadata enda veebilehekülgedel avaldatule lisaks ka kaupade-teenuste müümisel kasutatavad lepingutingimused.

 

Võlaõigusseaduse muudatus toob suure  hulga teavitusnõudeid

13. juunil jõustuvad võla­õigusseaduse muudatused, mille aluseks on Euroopa Liidu tarbijaõiguste direktiiv.

Millest tuleb kauplejal tarbijat teavitada?• Ettevõtja kontaktandmed• Kui ettevõtja tegutseb teise ettevõtja nimel, siis ka selle ette­võtja andmed• Kauba või teenuse omadused• Kauba või teenuse koguhind maksudega ja muud kulud, sh postikulud, veokulud jms• Lepingu sõlmimiseks kasutatava sidevahendi kasutamisega kaasnevad tasud, nn eritariifid• Tagatise korral selle maksmise kohustus ja tingimused• Maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmise kord ja aeg• Lepingust tulenevate kohustuste minimaalne kestus• Lepingu tähtaeg ja lõpetamistingimused• Taganemisõiguse kasutamise tingimused, tähtaeg ja kord või õigesti täidetud taganemis­õiguse näidisjuhend• Taganemisavalduse vorm• Asjaolu, et lepingueseme tagastamise või äraviimise kulud kannab tarbija• Asjaolu, et kui tarbija taganeb lepingust pärast sellise avalduse tegemist, millega ta annab nõusoleku nt teenuse osutamise alustamiseks taganemistähtaja kestel, hüvitab tarbija mõistlikud kulud, eelkõige reaalselt kulutatu väärtuse• Taganemisõiguse puudumine või selle kaotamise asjaolud• Lepingu täitmise järel hooldus- või klienditeenuse osutamisel selle tingimused• Võimalikud õiguskaitsevahendid, sh lepingust taganemise õigus• Garantii andmisel selle olemasolu ja tingimused• Käitumiskoodeksi olemasolul teave selle koopiast• Kaebuste lahendamise kord• Kohtuvälise kaebusi lahendava organi poole pöördumise võimalused ja tingimused• Digitaalse sisu puhul selle kasutusviis, rakendatavad tehnilised kaitsemeetmed ja ühilduvus riist- ja tarkvaraga• Kättetoimetamise piirangud, nt asjaolu, et ettevõtja ei tarni kaupa väljaspool ELi• Vastuvõetavad maksevahendid, nt asjaolu, et tasuda on võimalik üksnes krediitkaardiga• Lepingu sõlmimise etapid• Lepinguteksti säilitamine pärast lepingu sõlmimist ja selle kättesaadavus• Tehnilised vahendid sisestusvigade tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks• Lepingu sõlmimise keeled• Ettevõtja järgitavad reeglid ja elektroonilised võimalused nendega tutvumiseks

Mis juhtub, kui ettevõtja ei täida teavitamiskohustust?• Kui tellimuse edastamiseks kasutatavad nupud ei ole varustatud vajaliku kirjaga või ei teavita tarbijat enne tellimuse edastamist veel kord olulistest asjaoludest, ei ole tarbija tellimuse ega lepinguga seotud.• Kui tarbijat ei teavitata kauba kohaletoimetamise kuludest ja asjaolust, et lepingust taganemisel kannab asja tagastamise kulud tarbija, pole õigust nõuda tarbijalt kulude kandmist.• Kui ettevõtja ei teavita tarbijat taganemisõigusest, sh ei tee kättesaadavaks taganemisavalduse tüüpvormi, ei saa ettevõtja nõuda tagastatud asja halvenemisest tulenevat asja väärtuse vähenemise hüvitamist.• Kui tarbijat ei teavitata taganemisõigusest, lõppeb taganemistähtaeg 14 päeva asemel 12 kuu möödudes. Kui ettevõtja unustab enne lepingu sõlmimist taganemisõiguse olemasolust teavitada, tasub seda teha esimesel võimalusel. Siis on tarbijal õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul.• Kui alustada digitaalse sisu edastamist, teenuse osutamist vms taganemistähtaja kestel, ilma et selleks oleks tarbija sõnaselge nõusolek ning kinnitus, ei saa nõuda tarbijalt tasu aja eest, mil ta teenust kasutas.

 

Mis läheb paremaks, mis halvemaks?

Merle Kangur, e-kaubanduse liidu tegevjuht Negatiivne on hulk teavituskohustusi. Teisalt annab see kindlustunde, et klient ise vastutab. Kuid see eeldab kauplejalt eeltööd ja kohati veebipoe ümberkujundamist. Positiivseks saab lugeda kauba ja raha tagastamise lühemaid tähtaegu ja nõuet, et veebipoest ostetud kaup ei tohi tagastamisel olla kasutatud. Praegune seadus on võimaldanud 44 päeva muruniidukiga muru niita ja siis ta murusena kauplejale tagastada ja nõuda raha tagasi.