Varsti saab Baltimaades hakkama euroga

Tundub väga ülekohtune, et euro­ala ei lasknud Leedul eurot kasutusele võtta 1. jaanuarist 2007. Inflatsioon oli siis nõutust vaid 0,1 protsendipunkti võrra suurem.

Leedu on ainus riik, kellele ei antud luba ­eurot kasutusele võtta. Otsus tundub eriti ülekohtune, kui mõelda sellele, kuidas nii mõnigi riik pääses euro kasutajate hulka sisuliselt pettuse ja loomingulise raamatupidamisega. Ka hiljem ei ole euroala riigid aluskriteeriumitest teps mitte kinni pidanud – näiteks eelarve puudujäägi piiramisest.

Komisjon andis lootust. Leedust võib saada ­euroala 19. liige, teatas ­Euroopa Komisjon, sillutades sellega tee Leedu üleminekuks eurole ­1. jaanuarist 2015.

Leedus on inflatsioon 0,6%. Eelarve puudujääk on 2,2% SKPst ja valitsuse võla suhe SKPsse 39,4%. Leedu 2024. aastal lõppeva eurodes võlakirja tootlus on langenud 2,719%-le. Läti sama kestusega võlakirja tootlus on 2,773%.

Leedu keskpanga juht Vitas ­Vasiliauskas ütles, et Frankfurdist ja Brüsselist saabunud ­uudis ei tulnud üllatusena. “Me oleme oma kodutöö teinud vastutustundlikult ja oleme vaadanud, et vastame nõudmistele. Selle põhjal eeldasime komisjonilt just sellist hinnangut.”

Kui meenutame Leedu esimesi europüüdlusi, meenub nn Maxima efekt, mis tõi Leedus kaasa isegi ajutise deflatsiooni. Leedu kaubanduskett nõudis tarnijatelt väga karmilt madalamaid hindu, millest osa anti edasi tarbijatele.

Baltimaades ringi liikudes ei ole vaja raha vahetada.  Varemgi on olnud võimalus kasutada kaardimakseid, mistõttu ei ole pidanud Leedus käimiseks sularaha – Leedu litte – välja võtma. Uuest aastast kaob viimanegi vajadus.

Need, kes on ostnud-müünud Leedu aktsiaid, teavad, et tehinguid tehakse Vilniuse börsil ammu eurodes. Paraku maksavad Leedu ettevõtted dividende välja littides. Nüüd kaob vajadus valuutat vahetada, et osta dividendide eest Leedu aktsiaid.