Investeering uuendusse

Viie aasta jooksul on ELi pank andnud Eestis laene kokku 1,37 miljardit eurot, millest ligi kolmandik on mõeldud energeetikaprojektidele ja enim on raha suunatud infrastruktuuri. Ballekom kiitis Äripäevale antud intervjuus Eesti arukat fiskaalpoliitikat ning leidis, et majandust saab parandada üksnes investeeringutega uurimis- ja arendustöösse ning innovatsiooni.

Kuidas hindate seniseid investeeringuid ­Balti regiooni? Euroopa Investeerimispank on maailma suurim avalik finantsinstitutsioon. Enamik ­investeeringuid töötab hästi.

Meil pole märkimisväärselt lepingurikkumisi. Kohustuste mittetäitmist tuleb ette umbes 0,4% juhtudest. See on väga väike protsent meie portfooliost.

On Teil näiteid Eestist? Ei. Oleme väga konservatiivne pank ja investeerime ainult majanduslikult jätkusuutlikesse projektidesse. Kui te vaatate rikkumiste protsenti, mis on alla poole protsendi, siis me ei ole riskialtid ega ole siin selleks, et kaotada.

Millised on järgmised suured uudised? Oleme uues planeerimisperioodis 2014.–2020. aastal. ­Euroopa Komisjon teeb tihedas koostöös Eesti valitsusega strukturaalfondide programmi.

Kuidas on lood Rail Balticuga? Me investeerime sellesse.

Kuuldavasti lõpetasite kriisi ajal Ukrainasse investeerimise? Me peatasime laenamise lühikeseks ajaks veebruaris, mil meil oli iga-aastane pressikonverents. Nüüd oleme valmis Ukrainasse investeerima ja meil on plaanis panustada infrastruktuuri  kuni 3 miljardit eurot kolme aasta jooksul. Olime Ukrainas väga aktiivsed kriisi ajal ja oleme seda jätkuvalt. Oleme aktiivsed ka Venemaal. See on liikmesriikide vahel kokku lepitud. Me pole poliitiline institutsioon, aga me järgime liikmesriikide nõu. See oleks väga veider, kui investeerimispank ehk liikmesriikide tööriist teeks liikmete soovitust totaalselt teistsuguseid otsuseid.

Kas Euroopas on alahinnatud riike, millel investorid võiks silma peal hoida? Ehk kust võiks paista järgmine tõus? Meie lubadus oma osanikele on, et teeme rohkem tehinguid kõigi riikidega. Ja oleme oma mahtusid ka eelnevalt püüdnud suurendada. Kapitali tõusult peaksid kõik kasumit saama. Laename oma raha kapitaliturgudelt ega sõltu laenurahast. Kriise ei saa kunagi lahendada EIP, kriise saab lahendada üksnes hea rahapoliitikaga. Olen väga uhke, et Eesti, Läti ja Leedu valitsusel on väga arukas rahapoliitika ja see on ka parim asi, mis ühel riigil olla saab. Defitsiit on väike, samuti on madal avaliku sektori võlakoormus. See annab piisavalt ruumi manööverdamiseks kriiside ajal. Viimane kriis tabas Baltimaid tugevalt, kuid tänu majanduse paindlikkusele oli taastumine kiire.

Vene ja Ukraina börsid olid läinud kuul maailma tootlikumate seas, kuidas Teie nende turgude väljavaateid hindate? Aktsiaturud võimendavad alati nii positiivseid kui ka negatiivseid tendentse. Kõigi jaoks on kergendus, et majanduskasv naaseb ja mina tunnen samuti kergendust. Samas olen siiani veendunud, et ELis on investeeringute nappus, eriti mis puudutab uuringuid ja innovatsiooni. Töötus on siiani päris kõrge. Seega on majandus ikkagi haavatav. On näha, et hea fiskaal­poliitikaga riikidel läheb teistest paremini. Kokkuvõtlikult peaksime investeerima rohkem uurimis- ja arendustöösse ja innovatsiooni. Euroopa ei suuda kunagi võistelda tööjõukuludes, saame ­ainult võistelda intelligentsiga.

Hinnates Lääne arenenud aktsiaturge, seisame me silmitsi mulliga? Ma pole sel alal ekspert. Ma ise investeerin ainult fondide kaudu. Mul ei ole lubatud regioonidesse ega firmadesse investeerida ega fondidega isiklikult seotud olla. Pärast oma  mandaadi lõppemist näen, kas fondijuhid on teinud häid investeeringuid. Eelmine nädal olid aktsiaturud rekordkõrgel ja arvan, et see tõus võib olla jätkusuutlik, kuid me ei tohi end tunda liiga rahulikult. Paraku on alati nii, et kui majandus taastub, siis valitsusjuhid võtavad vabamalt, kuid vahel tuleks vastu võtta ka ebapopulaarseid otsuseid. ­Eurogrupi endine president Jean-Claude Juncker ütles meile alati, et me teame, mida peame tegema ja millised on head poliitikad, aga me kõik tahame saada tagasivalitud. See pole hea, arvan, et Baltimail on selleks väga head õppetunnid olemas.

EL rahastab Eesti reservelektrijaama

Eile allkirjastatud lepinguga laenab ELi riikidele kuuluv ­Euroopa Investeerimispank (EIP) Eleringile 32 miljonit ­eurot avariireservelektrijaama ehituseks.

Tegemist on Eesti esimese avariireservelektrijaamaga. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi märkis EIP pressiteates, et Kiisa elektrijaama rolli Eesti tarbijate varustuskindluse tagamisel ükskõik millise elektrisüsteemi häiringu korral on raske üle hinnata. “Jaam peab olema valmis avariiolukorras asendama loetud minutite jooksul tavapärase elektrijaama või välisühenduse,” selgitas ta.

Viimane samm. Veskimägi sõnul on avariijaama valmimine viimane samm EstLink 2 piiranguteta elektrituru kasutusse andmiseks, muutes tarbijate varustuskindluse tagamisel välisühendused sama usaldusväärseks kui kodumaised tootmisvõimsused. “Energeetikaettevõttena hindab Elering kõrgelt EIP pakutavat pikka laenuperioodi. Kommertspankade puhul poleks 15aastane laen võimalikuks osutunud,” lisas ta.

EIP asepresident Pim van Ballekom märkis ametlikus teadaandes, et EIP toetab tugevalt varustuskindlust energeetikas. “Seetõttu tervitame lepingut Eleringiga, sest see tagab valmisoleku toota avarii olukorras energiat Eesti, aga ka Läti ja Leedu tarbeks. Usume, et turvaline elektrivarustus on majanduskasvu eeltingimus.”

Kiisa elektrijaam hakkab tööle ainult avariiolukorras, näiteks riigi mõne suurema elektrijaama rikke korral, kui on vaja tagada tarbijatele elektrivarustuse jätkumine. Elektrijaama projekteerimisel on silmas peetud vajadust vähendada käivitus­aega ja ooterežiimi energiatarvet.

 

Pim van Ballekom

Hollandist pärit Euroopa Investeerimispanga (EIP) asepresident2007–2011 EIP juhatuse liige2010 APG rahvusvaheliste avalike suhete juht2006–2010 finantsnõunik Hollandi Euroopa esinduses, rahandusosakonna juhataja2005–2006 Euroopa Komisjoni liikme Andris ­Piebalgsi nõunik2002–2005 Euroopa Komisjoni liikme Bolkesteini kabinetiülema asetäitja

 

Euroopa Investeerimispank EIP

ELi pikaajalisi laene pakkuv institutsioonKuulub ELi liikmesriikidelePakub pikaajalist investeeringute rahastamist