Ligi: eelarve osas tean Eesti Pangast rohkem

Simson meenutas Ligile, et too saatis aasta alguses ministeeriumidele kirja, mis puudutas kärpevajadusi aastaiks 2015 ja 2016. "Kärpeülesanded olid nendes kirjades välja toodud küllaltki konkreetselt. Haridusministeerium peab võrreldes tänavuse eelarvega vähendama oma eelarvet 14 miljonit eurot, siseministeerium ligi 10 miljonit, sotsiaalministeerium 6 miljonit, kultuuriministeerium 5 ja majandusministeerium samuti 5 miljonit eurot. Millises seisus on praegu need kärpeplaanid?" tahtis Simson teada.

Ligi selgitas, et need olid ettepanekud vaadata üle kulud, mis on alati asjakohane. "Seisust nii palju, et eelmine valitsus loobus sellest eesmärgist, mis meil oli ja uus valitsus ei ole latti samale kõrgusele tagasi tõstnud, mis on ka selles mõttes loogiline, et meil on siinsamas teie abiga vastu võetud riigi finantsjuhtimise reform, mis annab rahandusministrile ja valitsusele seadusliku garantii tagada eelarve jätkusuutlikkus, mida me ka teeme," rääkis Ligi. Tema sõnul pole vaja hoida sellist suurt puhvrit ega tekitada suuri pingeid.

Simson tuletas meelde, et Ligi oli rahandusminister ka eelmise valitsuskoalitsiooni ajal. "Siis te arvasite, et eeskujulikust eelarvest on tuleval aastal puudu 55,8 miljonit eurot. Aasta alguse prognooside kohaselt, mis olid optimistlikumad kui tänased, leidsite, et aastal 2016 jääb puudu 59,7 miljonit eurot. Nüüd te ütlete, et uus koalitsioon on reegleid muutnud. Ka Eesti Pank täna ütleb, et uus koalitsioon on lõdvendanud oma lähenemist eelarve tasakaalule. Kas te täpsustaksite, kuidas on antud teile võime tagada jätkusuutlikkus ilma, et eelarve iseenesest kokku tõmbuks?" küsis Simson.

Ligi märkis seepeale, et tal on kahju, et Simsonil on küsimused valmis kirjutatud, aga ta ei kuulanud vastust. "See koalitsioon ei lõdvendanud eesmärke," kinnitas Ligi. "Lõdvendas eelmine koalitsioon, kes mõneti arusaadavatel põhjustel loobus nendest kõrgetest eesmärkidest, mis ta oli endale seadnud olukorras, kus oli see seaduslik tagatis, et rahandusminister võib ja valitsus võib teha valusaid otsuseid ilma, et teda poliitiliselt jõuga alla surutakse."

Ministri kinnitusel on ta praeguse valitsusega võtnud mitmeid meetmeid, mis parandavad oluliselt eelarvepositsiooni. "Kui tuletada meelde eelmist sügist, kus eelmine koalitsioon oli ametis, siis meie miinus, millega me tolleks hetkeks hakkama ei saanud, aga mida rahandusminister oli õigustatud nõudma, oli suurusjärgus 186 miljonit, ma pakun," rääkis Ligi. "Mõne kuuga me saime juba tiheda tööga, mis oli rahandusministri haldusalas, selle summa vähendatud 55-le."

Simson meenutas taas, et eelmine valitsuskoalitsioon, kes võttis praeguse aasta eelarve vastu, prognoosis 2014. aasta riigieelarvet koostades majanduskasvuga 3,6%, samal ajal kui täna avalikustatud Eesti Panga majandusprognoos lubab sel aastal Eesti majanduskasvuks 0,7%.

"Kuidas mõjutab uus majandusprognoos selle aasta riigieelarvet? Kas ei oleks kohane loobuda maksualandusest, mis ilmselgelt paneb eelarve surve alla? Kas poleks kohane jätta ära tulumaksu 1% alandamine ja selle asemel jätta ära ka maksutõusud, mida praegu suvel on planeeritud?" uuris Simson.

"Kindlalt ei, sest need on ikkagi struktuursed maksupoliitika parandamised, mida me oleme ette võtnud," kinnitas Ligi. "Eesti Pank ei ole kõiges briljantne. Eelarve asjades ei ole ta selgelt olnud briljantne ja seda lõiku ma võin julgelt kritiseerida, sest ma tean asjast rohkem."

Tema sõnul pole Eesti Pank jälginud, et valitsus on meetmeid võtnud ja mitte maksutõusude, vaid ebaefektiivsete maksuerandite vähendamise kaotamise ja maksukogumise tõhustamisega. "Meil on ikkagi, mitte ainult seaduslikul, vaid ka täitevvõimu tasandil hulk meetmeid, mis praegu lubavad öelda, et maksud laekuvad üle. See ei ole igavesti garanteeritud olukord, petuskeemi kõrval tuleb hiilimiseskeeme juurde. Aga väga võimas relv käibemaksu deklaratsiooni lisana on meil alles käiku laskmata ja selle kasu on tõenäoliselt suurem, kui me tagasihoidlikult loodame," selgitas rahandusminister.