Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hüüdlaused halvavat hirmu ei peleta
Puhkenud majandussõda Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on kahtlemata vajalik, sest vaid tõsiste tagajärgedega sanktsioonidega on võimalik agressorit mõjutada. Ka esimesi tulemusi on näha. Vene valitsejad eesotsas Vladimir Putiniga näivad üllatunud ja närvis ning teevad otsuseid, mis võivad neile endile rohkemgi kahju tuua.
Kuid nagu sõjas ikka, on sellel nii oma hind kui ka ohvrid. Autokraatiat ja demokraatiat eristabki üldjuhul see, et esimeses neist vaikitakse või varjatakse – teises avalikustatakse ja arutatakse.
Kirjutasin viimati, et peaministri ning valitsusliikmete kommentaarid on olnud kõrvulukustavalt õõnsad. Ministrid minuga ei nõustunud. Nende hinnangul piisab loosungitest stiilis “Eesti põllumajandus jääb ellu” ja “Toetame ettevõtjaid”.
Oht on reaalne. Hüüdlausete jaoks on praegu vale aeg. Käimas on majandussõda. Õhus püsib reaalne relvakonfliktioht. Sellises olukorras jääb õlapatsutusest väheks. Vaja on kriisiplaani, aga seda ei ole. Või seda varjatakse? Rahandusministeerium lubas, et uus eelarveplaan sünnib pärast sügisese majandusprognoosi avaldamist. Alles siis saavat majandussõja mõjusid kommenteerida. Siis aga loeme juba majandussõja ohvreid.
Võidakse öelda, et kriisi tagajärgede avalik arutelu võib tekitada paanika. Vastupidi, aus ja avatud arutelu maandab pingeid, varjamine aga tekitab tarbetuid oletusi ja spekulatsioone. Halvavat hirmu.