Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vihand: kiire kriisi-koosolek on šõu
ETK juht Jaanus Vihand ütles, et tema Eesti valitsusele etteheidetud aegluses midagi halba ei näe ning pooldab riigi sekkumist juhul, kui ohus on kogu sektori majandus.
„Emotsiooni pealt ei tohiks kindlasti otsuseid teha. Lepinguid on üles öeldud, kuid me ei tea, kui kaua see kestab. Kogu olukord tuleks valdkondade kaupa üle vaadata,“ lausus Vihand.
Kui varem on meediast läbi käinud, et näiteks lõunanaabrid lätlased kutsusid Venemaa kehtestatud vastusanktsioonidest ajendatuna kriisikoosoleku kokku väga kiiresti ning Eesti valitsusele omakorda on ette heitnud aeglust, pooldas Vihand viimast. „Mina ei teeks meie valitsusele etteheiteid, Lätis võis kiire kriisikoosoleku näol tegu olla ka poliitilise šõuga,“ selgitas Vihand, kes pooldab pigem materjalide põhjalikku läbitöötamist.
Vihand rõhutas, et riik peaks ettevõtetele kindlasti appi tulema, kui löögi all on kogu sektor. Sel juhul aitab riigi abi tema hinnangul ära hoida hilisemaid võimalikke lisakulutusi, hinnatõuse, võimalikku tööpuudust ning kvaliteedikõikumisi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vihandi hinnangul on ajalugu vaadates olnud kriisid sageli tervendava toimega – näiteks leitakse ebastabiilsete turgude asemel uued ja paremad turud.
Võimalike kriisiplaanide kohta ütles Vihand, et viimane sõltub suuresti sellest, kuidas need koostatud on. „Sageli tehakse kriisiplaan selleks, et oleks nii-öelda linnuke kirjas, ei muud. Tegelikult võib kriisiplaani alla ka lugeda näiteks kontaktide nimekirja, kellega ühendust võtta, kui juhtuma peaks midagi ootamatut,“ selgitas Vihand. Tema hinnangul peaksid ettevõtted aktiivselt tegelema uute turgude ja lahenduste väljatöötamisega. „Kindlasti ei peaks ettevõtted kogu energiat riigi abile lootmisesse panema,“ võttis ta kokku.