Kättesaamatu roheline kuld

"Arvestades valdkonna spetsiifilisust, siis pole mets kindlasti laiade masside jaoks atraktiivne sektor," kommenteeris SA Erametsakeskuse juht Jaanus Aun, kelle sõnul investeerivad metsa eelkõige suurettevõtjad ning teatud piirkonnas tegutsevad väiksemad metsamajandajad.

Tuleb tunnistada, et Eestis napib tavainvestori jaoks sobivaid võimalusi kohalikku metsa investeerimiseks. Kui ise metsa hooldamise ja kasvatamisega tegeleda ei soovi ning suuremat summat sukasäärest võtta pole, siis jääb võimaluste ring esmapilgul kitsaks, et mitte öelda olematuks.

Mitteavalik metsafond. Üks võimalusi metsast kasu lõigata on kodumaine Birdeye Timber Fund, kuhu möödunud aastal suunas eestlaste pensioniraha ka LHV pensionifondide juht Andres Viisemann. BTFi puhul on aga tegemist mitteavaliku investeerimisfondiga, mis on suunatud peamiselt professionaalsetele investoritele. See tähendab, et osakute pakkumine ja väljalaskmine pole avalikud.

Metsamaa tootlikkus võib Udami sõnul ulatuda jooksvalt ka 600 euroni hektari kohta aastas, kuid loodusliku tekkega ja hooldamata metsas on keskmine tootlus siiski ligikaudu 130-150 eurot. Kui kasutada metsakasvatusvõtteid, siis on tootlus oluliselt suurem, nentis ta.

Aun viitas Eesti Maaülikooli tehtud uuringule, mille kohaselt kujunes erametsade majandamise tegeliku tulususe analüüsi järgi kattetuluks 138 eurot hektari kohta. Lahutades kattetulust tulumaksu 21%, saadi metsa majandamise puhastuluks 109 eurot hektari kohta.

Metsakasvatustööde teostamiseks jagatakse Auni sõnul SA Erametsakeskuse kaudu metsandustoetuseid ning abi nii nõuande kui teenuste osas saab erametsanduse tugisüsteemilt.

Loomisel metsafond: Miks on mets hea investeering?

AS Birdeye Capital partner ja fondijuht Sander Pullerits:

Meie hinnangul on investoril mõistlik metsafondi investeerida, kuna tegemist on reaalvaral põhineva kapitalipaigutusega.

Varaklassina on metsamaa ajalooliselt nii Skandinaavias, Ameerika Ühendriikides kui ka Eestis maandanud inflatsiooniriski, lisaks on see võrreldes traditsiooniliste investeeringutega aktsiatesse või võlakirjadesse vähem volatiilne, pakub bioloogilist kasvu ja tulu metsa heaperemehelikust haldamisest.

Metsamaasse otse investeerimine on kapitali- ja töömahukas, mistõttu investori jaoks võib olla mõistlik teha vastav kapitalipaigutus professionaalselt juhitud fondi kaudu, mis koondab mitmeid investoreid. Samas hajutatakse riski, mis võib kaasneda ühe või väikese hulga metsamaa kinnistutega.

Mis on mis?

Tulundusühistu Eesti Ühismets:

Ühismets on "investeerimisettevõte", kus tulu saadakse ühisest metsaomandist ja selle majandamisest (tootluse tagaja on eelkõige puidu juurdekasv)Asutamisleping 18. aprill 2013, esimene metsakinnistu ost 29. oktoober 2013Eesmärk pakkuda Eesti inimestele võimalust olla üheskoos Eesti metsa omanik, hoida Eesti metsa ja saada tulu selle majandamisestLisaks kohustuslikule 250eurosele osamaksule saavad Ühismetsa liikmed teha sissemakseid metsakapitaliTulusa majandamise korral jagatakse liikmetele dividende vastavalt nende poolt metsakapitali tehtud sissemaksete suurusele

Allikas: Tarmo Lees

Autor: Birjo Must, Harry Tuul