Tööandjapensionile tugevam roll

Loomulikult on olemas trendid nagu rahvastiku vananemine, sündide vähenemine ja migratsioon. Need survestavad valitsuste eelarvet, kui arvestada sinna juurde ka madal majanduskasv. Põhiline, mida tuleks vältida, oleks selline lühiajaline mõtlemine, et säästa raha lühiajaliselt ja siis lükata probleeme tulevikku. Väga oluline on ka riiklik haridus, sest inimesed peavad aru saama, kuidas pensionisüsteemid toimivad. Kui inimesed ei saa aru, miks nad peaksid tulevikuks säästma, ei pruugi nad tulevikus elamisväärset pensioni saada.

Ma arvan, et kõikidel riikidel on selles valdkonnas tööd teha. Eestis on teise pensionisamba puhul positiivne see, et iga indiviid panustab sinna isiklikult. Tänu sellele on inimesed teadlikumad, et neil igakuiselt raha koguneb. Mõnes riigis ei teagi inimesed, et neile on pensionisüsteem loodud, kuhu igakuiselt raha koguneb. Eestis on head ka kolmanda samba maksusoodustused, kuid inimesed peaksid sellest eelisest rohkem teadlikumaks saada.

Kas inimesed peaksid rohkem oma finantsasjades ohjad haarama?

Kui vaadata näiteks Põhjamaid, siis elamisväärne pension tähendab 2/3 sinu viimasest sissetulekust. Esimesest ja teisest pensionisambast ei pruugi enamus inimesi nii palju saada. Võimalik, et pension võib siis ulatuda 40-50%-ni viimasest palgast, aga mitte vähemalt 65%-ni. Selleks, et seda vahemikku täita, tuleks kas rohkem säästa või siis võtta suuremaid riske, kuid see võib endaga kaasa tuua ka väga halva olukorra. Viimane pole muidugi see, mida me soovitaks, vaid üks võimalusi lihtsalt. Kolmas võimalus on valmistuda ka elustandardi languseks pensionile jäädes. Neljas võimalus on töötada kauem.

Kas Lääneriikide pensionisüsteemid on jätkusuutlikud?

On keeruline öelda, kas just Lääne pensionisüsteemid on jätkusuutlikud, sest paljudes riikides pole jätkusuutlikke pensionisüsteeme. Kõige jätkusuutlikumad pensionisüsteemid on Põhjamaades, kuna see süsteem kohandub selle järgi, kui kaua inimesed elavad. Sellised kohandumised on Rootsis, Norras, mõnes ulatuses ka Taanis. Kuid paljud riigid näiteks Lääne-Euroopas on väga suurtes raskustes.

Mis lahendus oleks vananeva rahvastikuga riikidele?

Kergeid lahendusi pole, kuid üks oleks Põhjamaade näitel kohandada väljamakstavat pensionisummat. Seega, kui inimesed elavad kauem, siis vähendatakse igakuist väljamakstavat summat. Teine lahendus oleks kaasata rohkem naisi tööturule. Skandinaavia on selles osas edukas olnud, kuna naiste arv tööturul on peaaegu sama kõrge kui meeste arv. Paljudes teistes Lääne-Euroopa riikides on naiste osalusmäär tööturul oluliselt väiksem ja see on suur probleem. See on oluline küsimus, kuna nii on riigid võimelised saama rohkem maksutulu, mida siis pensionite maksmiseks ümber suunata. Kuid asja tuleb vaadata ka teise nurga alt. Vanemad inimesed võivad tähendada hoopis suurt majanduslikku võimalust, kuna nad elavad kauem, tarbivad rohkem ja aitavad seeläbi ka majandust.