Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lihula vaibaga ümber maailma

    Narma tehase juht Janek Vipre ütleb, lahe oleks igal mandril lipp maha saada, puudu on veel Austraalia ning Ameerika. Foto: Andres Haabu

    Soome majanduse languse tõttu mullu käibes pisut tagasi andnud Lihula vaibatootja Narma juht Janek Vipre ei muretse, sest Euroopa disainiauhinnaga pärjatud vaibad sõidavad juba Soome asemel Saksamaa suurkettidesse, tehas laieneb ja Venemaale pole nad kunagi müünud.

    OÜ Narma LV

    Asukoht: Läänemaa Lihula linn

    Tegevusala: vaipade tootmine ja müük

    Omanik: Janek Vipre

    Töötajaid: 35

    Käibe kasv: -

    Koht TOPis: 35.

    Narma tehase näidisteruumis Lihulas on riiulil reas 24 lippu – kõik nende ekspordi- ja impordipartnerid. Vipre ohkab kergendatult, et Venemaale pole nad kunagi müünud ja tänavu jaanuaris enne kriisi Ukrainasse läinud vaibapartiile telliti hiljaaegu veel lisagi – elu läheb seal edasi. Samamoodi ka Narma tootmisüksustes Lihulas ja Haapsalu lähistel Uuemõisas, kuigi varem Soome pea kogu oma toodangu eksportinud ettevõtte jaoks oli põhjanaabrite turust suure tüki ära kukkumine mõõdukas ehmatus.
    2013. aasta jäi teil nii käibe kui kasumi osas õige pisut tagasihoidlikumaks kui 2012. Kuidas teil tänavune aasta kulgenud on?
    Kui me vaatame suurt pilti, siis ettevõtte seisukohalt on summa summarum kõik hästi. Samas kõik ju teavad, milline on praegu olukord meie naaberriikides ja Soome on olnud meile väga oluline eksporditurg 1992. aastast alates. Õnneks on meil mitu tugijalga: newWeave vaipade (kahepoolsed vaibad, mille mõlemale poolele on kootud erinev muster – toim) tootmine, mis on patenteeritud nišitoode ja maailmas unikaalne, teine tugijalg on plastikvaipade tootmine ja kolmas on hulgimüük. Kui üks nendest tugijalgadest ongi mõnel raskel hetkel nõrgem, siis teised toetavad teda. Narmast rääkides liidan juurde ka meie hulgimüügi, mis on hetkel (Narma omanikfirma –  toim) Tepeti nime all, kuid 1. jaanuaril paneme end ühe katuse alla.
    Kas teie firmale annab juba väga selgelt tunda, et soomlased ostavad vähem vaipu?
    Jaa, paraku küll. Kunagi läks Soome 100% meie toodangust, 2000ndate hakul hakkas tulema juurde ka uusi turge, alustades Rootsist. Oleme kogu aeg mõelnud, kuidas Soome osakaalu vähendada, aga suur turg on ta meie jaoks siiski. Kui terve tükk nii suurest turust kukub järsku ära, sest tarbijate kindlustunne on väike, kajastub see just tarbe- ja sisustuskauba müügis. Vaip pole ju esmavajadus. Kindlasti on Soome kehv seis üks peamisi põhjuseid, miks mõningate toodete osas on meie käibenumbrid kukkunud. Teisalt oleme saanud Hannoverist maailma suurimalt vaipade- ja põrandakatete messilt Domotexilt igal aastal kliente juurde ja tänu sellele oleme loodetavasti uuest aastast esindatud pea kõigis Saksamaa olulisemates mööbli- ja vaibakauplustes.
    Seega Saksamaa on teie järgmise aasta uus suur sihtturg?
    Just. Kuigi meie vaipu müüakse Saksamaal juba täna, osaga edasimüüjatest on kollektsioonid juba lukku löödud, osaga veel töös. Sealt ootame ilusat tulemust. See võiks pisut Soome kukkumist kompenseerida, kuigi protsentuaalselt (elanike arvust – toim) ei hakka sakslased kunagi ostma meie tooteid nii palju kui soomlased. 

    Millist maksureformi oleks Eestis praegu vaja?

    Laias plaanis on kõik okei, aga mitmed praegu ühiskonnas kõlavad kriitikad on jällegi põhjendatud. Poliitikud võtku ka vastutust, mitte vaid juhtimisest tulenevat emotsiooni. Maksud on see koht, kus on hästi lihtne kritiseerida. Mina tahan kõikidele kritiseerijatele alati südamele panna, et iga kriitika juurde peaks tulema ka mõistlik ja analüütiline ettepanek, kuidas asju paremini teha. Seejuures ei tohiks vaadata vaid enda valdkonda, kaasa tuleks tõmmata kogu ühiskond. Eks igaühel on oma särk ihule lähedal ja oma tänases tegevuses olen mina poliitilistest seisukohtadest tagasi tõmmanud, sest klähvimist on natuke liiga palju. 

    Kas Saksamaal korralikult kanna kinnitamine on olnud üks teie viimase aja suuremaid eesmärke?
    Eesmärk on hoida ettevõte stabiilsena, mitte kihutada ühel hetkel raketina üles ja teisel hetkel juba kolinal alla. Tagada inimestele stabiilne töö, pidades silmas ka meie sotsiaalset vastutust, asudes suurtest linnadest eemal. Me ei säti uhkeid eesmärke, ei numbrilisi aga mingite kindlate turgude suhtes. Meie ainus eesmärk on teha väga head kvaliteeti, pakkuda head teenust ja iga päev ise natuke areneda. Kui kõik need komponendid on täidetud, võib loota, et läheb hästi. Samas ei pruugi, sest õnnekoefitsient on äris piisavalt suur.
    Aga kui te vaatate jooksvaid numbreid, siis kui edukaks võiks kujuneda käesolev aasta?
    Viimased tellimused pole veel tulnud, elame-näeme. Näiteks tootmise poole pealt vaadates oli Prantsusmaa turg sel aastal hästi nõrk, seni on see plastikvaipade osas aastaid tõusnud. Samas on Lõuna-Aafrika hästi lahe klient. Nad päriselt ostavadki meie käest vaipu, sel aastal saatsime kahe konteineriga.
    Kuhu te veel müüa tahaksite?
    Lahe oleks ju, kui meil oleks igal mandril lipp maas. Euroopas on, Aasias on ka tänu Jaapanile, Aafrikas ka, Austraalia ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika on vee vallutamata. Kõige raskem saab olema ilmselt Lõuna-Ameerika, USAga oleme aasta-aastalt suhelnud. Tegemist on ju meeletu turuga, meile piisaks sisuliselt koostööst ühega New Yorgis tegutsevast vaibakaupluste ketist. Praktilise poole pealt oleme aga siiski Euroopas tegutsev tekstiiliettevõte, ega me ei soovi siin teist Kreenholmi ehitada, püüame oma toimetamistes ratsionaalsed olla. Saame aru, kuhu me Euroopas oma suurusega positsioneerume.
    Kui lihtne või keeruline teil suurtest linnadest eemal tegutsedes siia Lihulasse või Uuemõisasse plastikvaipade tootmiskohta tööjõudu leida on?
    Kui ma kuulen ja loen suurtes linnades või nende lähiümbruses töötavate ettevõtete kommentaare sellest, kui raske on tööjõudu leida, siis mina selle kooriga ei ühine. Ma ei ühinenud sellega ka kümme aastat tagasi, kui buumist tulenevalt oli raske tööjõudu leida. Seda juttu räägitakse ka maailma suurlinnades. Minu sõnum nendele ettevõtjatele on alati olnud, et ju te siis maksate vähe palka, teil on kehvad töötingimused või äriplaan või oled sa hoopis kehv juht. 

    Maakonna TOPid ilmuvad

    13. okt - Harjumaa TOP14. okt - Hiiumaa-Saaremaa TOP15. okt - Tartumaa TOP16. okt - Järvamaa TOP17. okt - Jõgevamaa TOP

    20. okt - Läänemaa TOP21. okt - Raplamaa TOP22. okt - Pärnumaa TOP23. okt - Põlvamaa TOP24. okt - Valgamaa TOP

    27. okt - Viljandimaa TOP28. okt - Võrumaa TOP29. okt - Ida-Virumaa TOP30. okt - Lääne-Virumaa TOP31. okt - Maakonna TOPide TOP ehk maakondade edukaim firma

    Milliseid investeeringuid te lähiajal teha plaanite?
    Investeeringud sõltuvad turust, teeme neid hoobilt siis, kui kõik masinad neljas vahetuses töötavad. Täna töötavad need aga ühes-kahes vahetuses. Lähim investeering aga hakkab loodetavasti lähinädalatel pihta, kui kopad akna taga müristama hakkavad – tahame suveks ehitada juurde 1500 ruutmeetrit uut tootmis- ja laopinda. Palju tähelepanu pöörame ka IT-tehnilisele küljele, uuest aastast tahame välja vahetada majandustarkvara.
    Kas te näete vaibaturul endal konkurente ka või olete nii unikaalsed, et teistest vaibatootjatest teile konkurente pole?
    Jah ja ei – keegi teine sellist vaipa ei tee, aga teisalt on iga vaibamüüja meie konkurent, sest klient vaatab ju hinda ka. Konkurents on selles mõttes meeletu nii nagu ka igas teises valdkonnas. See sunnibki meid olema leidlikud ja eristuma. Lahe on näha klientide rahulolu meie värviküllasusest ja kahepoolse vaiba nutikast lahendusest.

    Äripäeva TOPide lähteandmed on viimase aasta käive ja ärikasum/kahjum, käibe ja kasumi kasv, rentaablus ning ROA. Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõte asuma või omama tootmistegevust vastavas maakonnas ning olema tegutsenud vähemalt kolm viimast aastat.

    Mis on teie jaoks praegu võtmeküsimus, millega peate kõige rohkem tegelema, et ettevõte pidevalt edasi areneks?
    Enda jaoks olen ma sõnastanud selle nii, et ei tasu karta suuri kulusid, tasub karta väikseid tulusid. Peame kogu aeg kõva tööd tegema uute klientide leidmiseks, sest on igasuguseid objektiivseid ja subjektiivseid põhjuseid, miks keegi kogu aeg ära langeb ja siis mõne aja pärast jälle tagasi tuleb. Eestisse jääb meie toodangust ju vaid 5%. 
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.