Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eksportija: on paanika ja väike šokk, mitte katastroof

    Valmistoodete, näiteks autode müügiga Venemaale läheb raskeks. Foto: Raul Mee

    Kakaoubade müüja ei näe rubla kukkumises katastroofi, kuid ennustab raskemat aega neile, kes Eestist Venemaale valmistooteid ekspordivad.

    “Probleem on nende valmistoodete ekspordiga, mida Vene tööstus saab asendada. Vene rahvas ei ole valmis sissetuleva kauba eest topelt maksma,” ütles kakaoubasid eksportiva Nord Cocoa omanik Arkadi Gorlatš. “Poolfabrikaatide müüjad kaotavad vähem.”
    Gorlatš suhtub rubla kukkumisse rahulikult ega näe põhjust tõsiseks muretsemiseks. “Loen lehtedest, et katastroof on. Ei ole. On küll paanika ja väike šokk Vene majandusele, kuid mitte katastroof. Pigem on see kasulik Vene tööstusele, tehku nad siis komme ja tanke või küpsetagu leiba. Nad müüvad oma tooteid sama hinnaga või tõstavad seda natuke,” rääkis Gorlatš ja lisas, et üks võitja on Hiina. “On osa toidukaupa, mida on keelatud Ameerikast või Euroopast tuua. Seda, mida Venemaale tuua ei saa, asendavad hiinlased ja türklased.”
    Venemaal läheb Gorlatši hinnangul hästi ka teistesse riikidesse eksportijatel, keerulisemad ajad ootavad ees importijaid.
    “Vahet ei ole, kas nad toovad riiki triikraudu, mööblitükke või autosid -- nendel on raske, sest kohalik Vene turg nende kaupa ei osta,” ütles Gorlatš. “Nendel Vene firmadel, kes ekspordivad, olgu siis relvi, naftat või midagi muud, tulevad head korralikud ajad, sest enne said nad ühe euro eest 50, praegu saavad 100 rubla ehk kaks korda rohkem.”Seega, kui eksport on Venemaal suurem kui import, siis on see idanaabrile kasulik, lisas Gorlatš.
    Ettevõtjana tunneb Gorlatš ennast rahulikult, sest ekspordib kakaoube, mida alati ostetakse, et maiustusi valmistada. “Müüme kaupa, mis ei kasva ei Venemaal ega Euroopas, vaid Aafrikas. Kui laps tahab šokolaadi, siis nagunii seda ostetakse,” ütles Gorlatš.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
EfTEN maksab investoritele enam kui veerand miljonit
EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 260 000 eurot, selgub börsiteatest.
EfTEN United Property Fund teeb investoritele väljamakse summas ligikaudu 260 000 eurot, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Nädala lood: helesinine Hispaania unistus ja 650 töökoha kadumine Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.