Kreeka ütles "EI"

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 5. juuli 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kreeka ütles "EI"
Kreeka "ei" leer tähistab võituFoto: Scanpix/Reuters
Kreeka ütles eile toimunud referendumil uutele kärbetele ja maksutõusudele ülekaaluka „EI“, seades küsimärgi alla riigi püsimise rahaliidus.
Kui pea kõik hääled olid loetud, olid 61% hääletusel osalenutest toetanud peaminister Alexis Tsiprast ja tema vasakradikaalset valitsust, mis oli üles kutsunud hääletama kreeditoride nõudmiste vastu. „Jah“ leeri toetus jäi oodatust väiksemaks, vahendas agentuur Bloomberg.
Syntagma väljak Ateenas muutus pühapäeva õhtul suureks rahvapeoks, kus „ei“ leeri toetajad rõõmustasid ja võitu tähistasid.
Nüüd tuleb Kreeka kreeditoridel otsustada, kas euroala kõige rängema võlakoorma all riiki on veel võimalik euroalas hoida. Esmaspäeval kohtub Saksamaa kantsler Angela Merkel Prantsusmaa presidendi Francois Hollande’iga, et arutada Kreeka referendumi tulemuse tagajärgi.
Kreeka lahkumine euroalast on järjest tõenäolisem. Juba nädal aega suletud pankadel napib raha ning majandust ähvardab täielik kollaps.
„Kreeka euroalas hoidmise hind – ilma reformilubadusteta – on just ebaproportsionaalselt järsult tõusnud,“ ütles konsultatsioonifirma Eurasia Group juht Mujtaba Rahman. „Debati võidavad euroala pistrikud, kelle sõnul tuleb riigil aidata rahaliidust lahkuda."
Euro odavnes 0,9% 1,1012 dollarile euro suhtes.
Merkel ja Hollande kutsusid 7. juuliks kokku euroala liidrite tippkohtumise, et arutada Kreeka referendumi tulemust. Mitmed suurpangad, sealhulgas JPMorgan Chase & Co prognoosivad, et Kreeka lahkumine euroalast on nüüd kõige tõenäolisem stsenaarium.
Esmaspäeval arutab Euroopa Keskpanga nõukogu erakorralise likviidsusabi jätkamist Kreekas juba nädal aega suletud pankadele.
„Küsimus on nüüd selles, kas euroala liidrid saavad läbirääkimisi pidada riigiga, mis on tagasi lükanud tingimused rahaliidus jätkamiseks, samas kui Portugal ja Iirimaa sellised tingimused täitsid ja on abiprogrammist edukalt väljunud.
Alexis Tsipras tuli võimule tänavu jaanuaris lubadusega teha lõpp majanduse sügavasse depressiooni viinud kärpekuurile ning taastada kreeklaste väärikus.
Viis kuud vaevalisi läbirääkimisi näis juuni lõpus jõudvat kokkuleppele lähedale, kui Tsipras nädal tagasi ootamatult abipaketi tingimused rahvahääletusele pani ning ühepoolselt kõnelused lõpetas.
Euroopa liidrid hoiatasid, et hääletus tähendab sisuliselt otsustamist selle üle, kas Kreeka jätkab euroalal või peab kasutusele võtma muu vääringu. Alexis Tsipras väitis vastu, et Kreeka ei lähe rahaliidust kuhugi ning et „ei“ referendumil tugevdab hoopis Kreeka positsiooni kõnelustel kreeditoridega.
„Kreeklaste antud mandaat ei ole mandaat Euroopaga sidemete katkestamiseks, see on mandaast, mis tugevdab meie positsiooni läbirääkimistel, et saada töötav kokkulepe,“ ütles Tsipras.
Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem nimetas referendumi tulemust Kreeka tuleviku seisukohast väga kahetsusväärseks.
„Kreeka majanduse toibumiseks on valusad meetmed ja reformid vältimatud. Ootame nüüd Kreeka valitsuse poolseid algatusi,“ ütles ta referendumi järel tehtud avalduses. Dijsselbloem lisas, et eurogrupi rahandusministrid arutavad tekkinud olukorda teisipäeval 7. juulil.
Hetkel kuum