Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swedbank: praegu võib igaüks panga teha

    Swedbanki president Michael Wolf.Foto: Eiko Kink

    “Meist ei saa kunagi kõigile ja kõigele laenu andjat,” nentis Swedbanki kontserni juht Michael Wolf intervjuus Äripäevale. Oma sõnul vaatab ta pangajuhina ka ühisrahastuse levikule pigem positiivse pilguga.

    Kuhu praegusel ebakindlal ajal oma raha investeerite?

    Rita McGrath, USA juhtimisguru:Mul on finantsnõustaja, kes hoolitseb mu investeeringuteportfelli eest. Arvestades minu rolli ja positsiooni, ei investeeri ma üksikute firmade aktsiatesse, kuna huvide konflikti risk on liiga suur.

    Michael Wolf, Swedbanki juht:Minu suurim investeering on Swedbanki aktsiatesse, sest see on midagi, mida ma suudan kontrollida (naerab). Mul on Swedbanki vastu suur usaldus. Teine suurem koht, kuhu ma praegu raha panen, on võlgade tagasimaksmine.

    Priit Perens, Swedbank Balti juht:Mul on erakinnisvara ja aktsiad.

    “Olen teel Las Vegasest Tallinna,” säutsus tuntud USA juhtimisguru Rita Gunther McGrath läinud nädalal oma Twitteri kontol, olles kauge tee ette võtnud Swedbanki kutsel.
    Columbia ülikooli professori pädevusalaks on firma strateegia kiiresti muutuvatel aegadel ning pangandus on just neid valdkondi, kus uuenduslikud idufirmad “dinosaurustele” kannale astuvad. “Käimas on põhimõttelised muutused. Digitaliseerimise tagajärjel on alale sisenemise barjäärid madalamaks muutunud,” tunnistas väljakutset Swedbanki kontserni juht Michael Wolf.
    McGrath oli üks peakõnelejaid läinud nädalal Tallinnas TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory toimunud Swedbanki kontserni tippjuhtide iga-aastasel kogunemisel, kus peilitakse tulevikku. Põgusalt leiti aega ka ühisintervjuuks Äripäevale.
    Konkurents laieneb
    Konkurendid pole pankadele enam üksi teised pangad, vaid finantsalale liiguvad IT-hiiud, nagu Apple ja Facebook, kasvavad ühisrahastuse platvormid ning isegi sisustuskontsernile IKEA aluse pannud Ingvar Kamprad on panga loonud. Silicon Valley firmades on paljudel finantsala taust – nii tekib just fintech’i alalt pidevalt uusi idufirmasid.

    Toome pangad mugavustsoonist välja

    Taavet Hinrikus, TransferWise’i kaasasutaja

    TransferWise’il on maailmaparandajalik eesmärk – tuua finantsteenuste maailma rohkem läbipaistvust. Rahvusvaheliste valuutaülekannete valdkonnas on peidetud teenustasud liigagi tavapärased. Vahetades raha pangas või kasutades mõnd traditsioonilist valuutavahetusteenust, maksavad inimesed teenuse eest isegi kuni kümme korda rohkem, kui nad võiksid.

    Tehnoloogia võimaldab muuta pangateenuseid mitte ainult lihtsamaks ja kiiremaks, vaid tarbija seisukohast ka märksa õiglasemaks. Pangad ise oma ülemääraste teenustasude kallale ei lähe, juhul kui selleks tungivat vajadust pole. TransferWise’i roll ongi pangad mugavustsoonist välja tuua.

    Vaevalt, et pangad maailmast 15 aasta pärast kadunud on, aga finantstehnoloogiaettevõtete kiire tõus aitab loodetavasti kaasa sellele, et finantsteenused oleksid tarbija jaoks oluliselt mugavamad ja õiglasemad.

    “Selle asemel, et Silicon Valley idufirmasid tõrjuda, võiks hakata neilt õppima ja kaasata mõni idee võimalusel oma põhitegevusse,” ütles McGrath ja tõi uudse mõtlemise heaks näiteks Taavet Hinrikuse ja Kristo Käärmanni asutatud valuutavahetusfirma TransferWise. “Tunnete sellist?” usutas ta.
    “Mina soovitan – hoidke põhikliendid rahulolevad, ärge unustage investeerimast põhitegevuse tulevikku ning eksperimenteerige samal ajal uute ärimudelitega,” ütles McGrath. Täna tehtud väikesed investeeringud annavad edaspidi võimaluse – kuid mitte kohustuse – juurde investeerida. Ja kui Silicon Valleys McGrathi arvates juba tublisti õhku kogunud mull ükskord lõhkeb, saab olema palju häid ideid ja talendikaid inimesi, kellele kapitali omavad ettevõtted peavarju ja rakendust saavad pakkuda.
    Põhiline on olla uuendustele avatud meelega. Nii loodab Wolf üsna varsti reaalset kasu ka sellest, et ta juunis Eesti e-residendiks sai. Vajalik tehnoloogia on tal nüüd kontoris paigas, et dokumente allkirjastama hakata. “See on hea toode ja see teeb mu elu lihtsamaks,” oli Wolf veendunud.
    Swedbank Balti juhi Priit Perensi sõnul on Swedbank läinud seda teed, et pakub uudsete monolahenduste loojatele oma infrastruktuuri ja koostöövõimalusi. “Nemad saavad kasutada meie kliendibaasi ja meie kliendid saavad nautida häid lahendusi,” ütles ta, erilise murenoodita. “Meie oleme ikkagi pank, meil on kaubamärk ja reputatsioon.” Ja tugev kapitalibaas.

    Meil ei lähe sugugi kehvasti

    Aivar Rehe, Danske panga juht

    Olles ise üle 20 aasta panganduses olnud ja teinud koostööd suurte panganduskontsernidega, kes teenindavad suuri kliendimasse, ei näe ma, et traditsioonilisel pangandusel läheks kehvasti. Meie praegune kombinatsioon e-teenusest ning mobiili- ja kontoriteenusest areneb vaid edasi. Kindlasti on tulnud ja tuleb veelgi turule väiksemaid tegijaid, kes pakuvad arveldusteenust. Kuid arveldusteenuse juures on oluline see, et nad peavad vastama rahvusvahelistele rahapesu ja terrorismi vastu võitlemise reeglitele. See nõuab suurt maksete järelevalvet, arendustöid ja infobaaside haldamist. Leian, et traditsioonilistel pankadel on selleks oluliselt tugevam baas.

    Surve võiks isegi suurem olla

    Erkki Raasuke, LHV Grupi juhatuse liige

    Kõik see praegu toimuv innovatsioon on traditsioonilisele pangandusele üllatavalt vähe survet avaldanud. Ootus oli ja on ka täna, et surve oleks suurem. See-eest on vana panganduse mudelit, mida on aetud viimased 15–20 aastat, rohkem mõjutanud regulatsioonide muutus. Näiteks avaldab survet teenustasude proportsionaalne vähenemine. Suur osa innovatiivsetest rahastusmudelitest läheb selle valdkonna alla, kus pole traditsioonilises panganduses palju raha. Näiteks ei võitle pangad praegu lihtsate maksete pärast, sest ega neis palju kaotada pole.

    Wolfi sõnul vaatab ta pangajuhina ka ühisrahastuse levikule pigem positiivse pilguga – tänu sellele saab suurem hulk alustavaid firmasid jalad alla ja nii panga jaoks sobivaks kliendiks. Sest väga varajase etapi riskiraha pank ei anna. “Meist ei saa kunagi kõigile ja kõigele laenu andjat,” nentis ta.
    Kliendid on hakanud nurisema
    Oma aastal 2013 ilmunud raamatus kummutab Rita McGrath kiiresti muutuvas maailmas püsiva konkurentsieelise mõiste ning tõstab tähtsamaks kliendieelise, võime pidevalt uueneda ja hoida kliendid rahulolevad.
    Rahulolust rääkides näitas värskelt Rootsi ettevõtete seas tehtud küsitlus – konsultatsioonifirma Eastbrook koostatav Finansbarometern, et suurtest pankadest ollakse Swedbanki ja ka Nordea teenustega järjest vähem rahul. Samal päeval oli Rootsi raadios negatiivne uudis Swedbanki kliendist, kellelt pank nõudnud hoiusearve avamiseks ka selle isiku teiste pangateenuste ületoomist Swedbanki. Eestis avaldas Delfi hinnavõrdluse, kus Swedbanki teenused näisid konkurentidega võrreldes kallimad.
    Wolfi sõnul võib praegusel panganduse n-ö analoogajastust digiajastule ülemineku ajal rahulolematust kergesti ette tulla, sest palju asju tuleb ümber korraldada ja ümber hinnastada ning ka klientidel tuleb käitumist muuta. Samas on hulk muutusi tingitud ka klientide käitumise muutusest. “Digitaalsetes kanalites on 90% klientidest rahul või väga rahul,” tõrjus Wolf. Ja kui suudetakse kulusid kokku hoida, saab edaspidi ka teenuste hind madalamaks minna.
    Meediakära
    Negatiivne meediakajastus on pangale siiski peavalu ja see on kerge tulema, kui kliente on palju ning pisiasjadki sotsiaalmeedias tohutu võimenduse saavad. Sellele “kõlakoja” efektile tuleks firmadel kindlasti kiiresti reageerida, toonitas ka McGrath.
    Wolfi sõnul peab ta blogi, et aidata panga töötajatel meediamürast päris probleemid üles leida. Näiteks hoiuarve avamata jätmise lugu ei olnud sisuline probleem, pigem vildakas kajastus, küll aga oli tõsine hiljuti puhkenud kriitika Swedbanki Leedus kasutatud ebakvaliteetsete ümbrike üle, mis võimaldas kõrvalistele isikutele juurdepääsu tundlikule infole. “See oli päris probleem,” möönis Wolf.
    Uuendustega kaasaminemiseks on Wolfi sõnul alati kõige raskem olemasolevast lahtilaskmine. Swedbankis kõige kriitilisemal ajal, 2009. aastal, ohjad võtnud Wolf on siiski veendunud, et aastal 2020 tähistab pank oma 200. sünnipäeva. “Oleme selle aja jooksul näinud mitut põhimõttelist muutust ja suutnud ellu jääda,” ütles Wolf. “Arvan, et oleme uuenduste suhtes väga avatud meelega.”
    Wolf: pank kasvab koos majandusega
    Esimest korda viimase kriisi järel on Swedbanki laenuportfell kõigis kolmes Balti riigis taas kasvamas, kuid majanduse kasvust kiiremini pank kasvada ei saa.
    Nii ärgitab Swedbanki kontserni juht Michael Wolf Balti riike õigussüsteemi ja infrastruktuuri edasi arendama, et investoritele veelgi atraktiivsem olla ja majanduskasvu tugevdada.
    “Usun, et siis hakkavad ka siit emigreerunud inimesed tagasi tulema,” vajutas Wolf kõigi kolme riigi ühisele valupunktile.
    Rootsis on Swedbank praegu sammhaaval laenuandmise tingimusi karmistanud, kuna üliodavast rahast kannustatud kiire hinnatõus kinnisvaraturul pole taltunud. “Põhiprobleem on elamispindade puudus, mis ei suuda sammu pidada tohutu linnastumise trendiga,” ütles Wolf ja lisas, et Rootsi eluasemeturul on vaja poliitilist reformi, et mullist õhk välja lasta.
    Poliitikud aga kõhklevad, sest karmimad nõuded laenude tagasimaksmiseks jätaks vähem raha tarbimiseks. Tarbimine on aga praegu peamine majanduskasvu mootor – eksport enam nii tugev vedur ei ole.
    “Oleme Catch 22 olukorras,” ütles Wolf, ehk absurdses seisus, millest võitjana välja tulla pole võimalik. Arutelu intressisoodustuste kaotamiseks ja laenude tagasimakse tingimuste karmistamiseks Rootsis siiski elavneb.
    Palgasurve häirib majandust
    Ohtlikust laenubuumist ja kinnisvara hindade tõusust räägitakse ka Eestis, kuid Perens seda kartust ei jaga. “Buumi ajal 2007. aastal laenasime välja neli korda rohkem.”
    Balti riikide innovatsioonivõimekust hinnates ütles Perens, et Eestis on tänu Skype’i ja teiste idufirmade edulugudele tugev start-up-firmade kultuur, Leedu seevastu on tugevam n-ö vana majanduse ettevõtete mastaapide kasvatamisel. Lätil on mitu nišši, kuid samuti tugev traditsiooniline majandus. Kõigi kolme riigi jaoks on oluline konkurentsis püsida selliste riikidega nagu Poola ja Soome. “Ent vaadates, mis toimub palkadega tööturul – palgasurve on suur, see õõnestab kõigi kolme Balti riigi konkurentsivõimet,” ütles Perens.
    Priit Perens, Rita McGrath ja Michael WolfFoto: Eiko Kink
    Stiimulid annavad suuna
    Valitsused peaksid rohkem kontrollima, kas seadused ikka tõid oodatud tulemuse, soovitas USA juhtimisekspert Rita McGrath. Ka peaksid nad varmamalt oma vigu parandama.
    Kuidas riigi tasandil innovatsiooni ergutada, et majandust väärtusahelas kõrgemale viia? Esmalt tuleks tähelepanu pöörata sellele, milline on majanduses stiimulite iseloom. Neist sõltub, kas ettevõtluses annavad tooni produktiivsed, ebaproduktiivsed või destruktiivsed ettevõtted, nagu neid liigitab majandusteadlane William Baumol.
    Teiseks on oluline, kuidas suhtub ühiskond läbikukkumisse – kui lihtne või keeruline on uuesti alustada.
    Kolmandaks on oluline pöörduda tagasi ja muuta regulatsioone ja seadusi, mis ei ole ootuspäraselt tööle hakanud. Paljudel seadustel on olnud tohutud soovimatud kõrvalmõjud. (Swedbank grupi juht Michael Wolf tõi siinkohal finantsala ning halva kõrvalmõju näitena SMS-laenud)
    Mida arvate riigi rollist ettevõtluses? Rusikareegel on, et ainus põhjus, miks riik peaks olema kasumit taotleva ettevõtte omanik, on mingit liiki turutõrge. Peamine probleem selle omandivormiga on, et ettevõtte missioon läheb harali – klientide teenindamise kõrvale tekivad poliitilised sihid. See loob korruptsioonivõimaluse ja sageli ka vastuseisu vajalikeks muutusteks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karl-Eduard Salumäe: Eestis on kiiruse mõõtmisesse kinni jäädud
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohitid: mis saab aktsiaturgudest ja majandusest lähemas ning kaugemas tulevikus?
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.