Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Virge Haavasalu
- 28. oktoober 2015 kell 4:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Dividendid võetakse luubi alla
Rahandusminister Sven Sester.Foto: Eiko KinkRahandusminister Sven Sester tegi ettepaneku üle vaadata dividendide maksustamine, kuid ettevõtjad on ettevaatlikud.
Mis on dividend?
On väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus (s.o aktsiate või osade omamine, täis- või usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele).
Residendist äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu enamikus teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust niisiis ei teki. Kui dividendi saab teine Eesti äriühing, kellele kuulub vähemalt 10% dividendi maksva äriühingu aktsiatest või osadest, ei tule tal tütarettevõttelt saadud dividendi omakorda välja makstes enam tulumaksu tasuda.
Tulumaksu määr on nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks praegu 20%.
Allikas: maksu- ja tolliamet, rahandusministeerium
Rahandusminister Sven Sester käis reedel uudisteagentuuri BNS maksudeteemalises debatis välja idee, et nn küpsetele firmadele peaks dividendi väljamaksed tegema atraktiivseks. Näiteks kolmel järjestikusel aastal väljamakstud dividendi tulumaksumäär 100 000 euro pealt võiks olla 20% asemel 15% või 12%.Esmaspäeval kogunevad ettevõtjad rahandusministeeriumisse ümarlauale, et muude teemade seas arutada ka dividendide maksustamist.Ettevõtjad skeptilised„Sesteri ideel on see viga, et puht majanduslikult ei pruugi ettevõttel olla võimalik ega ka mõistlik igal aastal dividende maksta. Kui stabiilse dividendi maksmine teha maksude abil atraktiivseks, siis võib see mujal anda tagasilöögi, kuna ettevõte on motiveeritud langetama muidu mitteoptimaalseid otsuseid,“ kritiseeris varahaldusettevõtte Kawe Kapital juhatuse liige ja üks omanikke Ago Lauri. „Näiteks lükatakse kehvapoolsel aastal edasi investeeringud või viiakse omakapital ohtlikult madalale tasemele selleks, et maksueelis raisku ei läheks.“Samuti tekib Lauri sõnul küsimus, kes ja mille põhjal otsustab, kui suur peab dividend olema, et soodsamat kohtlemist saavutada, kas erinevatele ettevõtetele kehtestatakse erinev lävend või jäävad väiksemad ettevõtted kehvemasse olukorda. „Ma kardan, et selline süsteem põhjustaks märkimisväärsel hulgal tarbetut skeemitamist,“ nentis ta. Dividendide maksmiseks on Lauri sõnul valdavalt siiski vaid kaks motiivi - ettevõttel kas puuduvad piisavalt kasumlikud projektid, kuhu investeerida, või on omanikel raha vaja.Küll aga käis Lauri välja oma ettepaneku. „Mina pooldaksin pigem sellist traditsioonilist versiooni, kus ei maksustata mitte dividende, vaid puhaskasumit. Kuna maksubaas oleks siis praegusega võrreldes oluliselt suurem, siis võiks ka puhaskasumi maksustamisel kasutatav maksumäär olla väiksem kui dividendide maksumäär. Selline süsteem oleks minu hinnangul ka lihtsam ja kõiksugu tüütuid erijuhtumeid oleks vähem,“ pakkus ta välja.Maksumäära tuleb arutadaToiduainetööstuses tegutseva Maag Grupi üks omanikke Aivar Saarma leidis, et lõppkokkuvõttes saab omanikutulu väljavõtmisel määravaks mitte tulumaksumäär, vaid vajadus. „Ega siis keegi torma sellepärast, et dividendidelt makstav tulumaks on soodsam, püstijalu dividende välja võtma. Ma eeldan, et see käib mõistlikus korras,“ ütles ta. „Ega sel praegusel korral ka midagi häda ole,“ lisas ta.Samas möönis ta, et 12% tulumaksumäär võiks juba panna ettevõtjat tulu välja võtma. Saarma ei näinud riski, et omanik võiks hakata rumalalt käituma seoses tulumaksusoodustusega. „Kõik ettevõtted vaatavad oma võimalusi ja olukorda. Kui sa tahad ettevõtlusega edasi tegeleda, siis on sul kaks teed. Kui on vaja raha ettevõttesse, siis ei võta välja,“ märkis ta.Endine riigikogu IRLi fraktsiooni liige ja ettevõtja Reet Roos kiitis aga Sesteri ideed. „Kuna see soodustab suurte ettevõtete omanikke kiiremini dividende maksma ja riigile laekuvad maksud kiiremini. Rahal, samuti riigile laekunud maksudel, on reaalajas suurem väärtus kui ebaselges tulevikus,“ põhjendas ta.Lisaks maksab tema sõnul meeles pidada, et Eesti juriidilisele isikule Läti ja Leedu tütarfirmadest välja makstav dividendimaks on 15%. „Seega 15% ümber arutlemine on Eestiski õige,“ lausus Roos. Roos oli Äripäeva selle aasta Dividendide TOPis 26. kohal, võttes mullu 2013. majandusaasta eest oma ettevõttest välja veidi üle miljoni euro. Roos uskus, et ülekapitaliseeritud ettevõtteid oleks ehk vähem ja eraisiku käes olev raha läheb ehk kiiremini ringlusesse. Samuti arvas ta, et väikeosanike olukord paraneb.ASi Silberauto juht ja kauaaegne omanik Väino Kaldoja on seisukohal, et ettevõtluse maksustamist ei tohiks eraldi tükkidena vaadelda. „Seda tuleks analüüsida ja vajadusel parandada kompleksselt. Selge eesmärk oleks, et ettevõtja sooviks maksta ja riik saaks summa summarum rohkem,“ kommenteeris ta lühidalt.Pillesaar: kasumi väljamaksmine tütarettevõttest emaettevõttesse võiks olla maksuvaba
Kasumi väljamaksmist tütarettevõttest emaettevõttesse võiks vaadelda kui reinvesteeritava kasumi maksustamise edasilükkamist ja see võiks olla tulumaksuvaba, leidis ettevõtja ja IT-firma ASi Helmes omanik ja juht Jaan Pillesaar.
„Mulle isiklikult tänane süsteem meeldib. Arusaamatu on vaid asjaolu, et dividendi tulumaksu tuleb maksta ka kasumi väljamaksmisel tütarettevõttest emaettevõttesse. See punkt on vastuolus reinvesteeritava kasumi maksustamise edasilükkamise põhimõttega ja tihti on põhjuseks, et vaba raha jäetakse tütarettevõttesse ootama. Dividendi tulumaks peaks kehtima vaid raha võtmisel eratarbesse,“ rääkis Pillesaar.
Eks dividendi tulumaks on Pillesaare sõnul üks nendest maksudest, mis ettevõtete jooksva tulumaksu puudumise kompenseerimiseks on meil suhteliselt kõrge. „Sesteri ideest võib riigi huvide seisukohast aru saada. Kui ettevõtjad hakkaksid maksusoodustuse mõjul dividende ajaliselt varem välja maksma, saaks riik maksu kiiremini kätte. Ja ega ettevõtjatel sellise lisavõimaluse vastu kindlasti midagi ole,“ tõdes ettevõtja. Pillesaar oli tänavu Äripäeva Dividendide TOPis 86. kohal, võttes mullu välja pea pool miljonit eurot.
„Aga jätkuvalt, Eesti ja ELi maksusüsteemide suure tähega probleem on siiski töökohtade ülemaksustamine, mis seab alustavad ettevõtted ja innovatsioonile panustavad ettevõtted halvemasse maksuolukorda, vähendab absoluutselt kõigi töötajate netosissetulekuid, motiveerib töötajate ja töökohtade lahkumist riigist. Esimeses järjekorras tuleb sellega tegeleda. Ja mitte üheprotsendiste parandustega, vaid päriselt. Vastasel juhul on meil 20-30 aasta pärast siin samamoodi jätkates poole vähem töökohti kui täna,“ toonitas Pillesaar.
Organisatsioonid vaoshoitudEttevõtlusorganisatsioonid olid Sesteri idee suhtes skeptilised. Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul ei ole Eestis seda muret, et ettevõtjad ei tahaks endale dividende maksta. „Me näeme probleemi selles, et ettevõtted ei investeeri oma toodete ja teenuste arendamisse nii palju, kui võiks ja peaks. On siis põhjuseks liiga kõrged tööjõukulud ehk investeeringuteks ei jää piisavalt vahendeid, kindlustunde puudumine või lihtsalt ei osata targalt investeerida,“ ütles Tamsar.Nii et raha väljavõtmise asemel tuleks Tamsare hinnangul ettevõtjaid ergutada tegutsema targemate ja tootlikumate toodete-teenuste väljaarendamisse ja seeläbi oma konkurentsivõime tõstmisse. „Pikemas perspektiivis toob see ka riigile palju rohkem maksutulu,“ uskus ta.Maksumaksjate keskliidu juhi Lasse Lehise sõnul ei ole nad liidus seda mõtet üldse arutanud, et dividendide tulumaksu määra peaks praegu mingi valemiga vähendama. „Meie ettepanek on see, et rahulikult neid variante arutada ja mitte väga uksi paugutada. Mingeid kategoorilisi seisukohti ei maksa kellelgi välja tuua, sest iga variant tuleb läbi mõelda ja arvutada ning tuleb hinnata mõjusid, kuidas ettevõtluskeskkond selle vastu võtab,“ soovitas Lehis.Lehis märkis, et talle see lähenemine põhimõtteliselt ei istu, et riik justkui sunnib ettevõtteid madalama maksumääraga ettevõttest raha välja võtma. „See on selline plaanikomitee. Kui me ikka täpselt ei tea, mis see põhjus on, siis mina ei julgeks kellelegi näpuga näidata ja öelda, et mina tean paremini, mida tegema peab,“ leidis ta.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Mihkel Nestor: liiga kallis elu peatab nii majanduskasvu kui inflatsiooni
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Mihkel Nestor: liiga kallis elu peatab nii majanduskasvu kui inflatsiooni
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Inflatsioon muudab luksuslikud käekotid ostjale taskukohaseks
Luksustööstus on tunnistajaks aeglustumisele, kuna tarbimiskulutusi mõjutavad kõrge inflatsioon ja hirm globaalse majanduslanguse ees, vahendas Yahoo Finance.
Luksustööstus on tunnistajaks aeglustumisele, kuna tarbimiskulutusi mõjutavad kõrge inflatsioon ja hirm globaalse majanduslanguse ees, vahendas Yahoo Finance.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Kullafond: noor miljonär hoiab abikaasaga rahakotid lahus
Äripäeva raadio igihaljaste saadete sarja seekordne saade oli esimest korda eetris 2022. aasta juunis.
Äripäeva raadio igihaljaste saadete sarja seekordne saade oli esimest korda eetris 2022. aasta juunis.
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Meedialiit: valitsus otsustas tõsta ajakirjanduse käibemaksu. Võrklaev: otsuse teeme esmaspäeval Igor Rõtov: see on lühinägelik otsus!
Eesti Meediaettevõtete Liiduni on jõudnud kuuldused, et valitsuskoalitsioon otsustas neljapäeva pärastlõunal tõsta ajakirjanduse tellimustele kehtivat käibemaksumäära 4 protsendipunkti võrra. Rahandusminister Mart Võrklaev sõnas, et valitsus teeb otsuse esmaspäeval.
Eesti Meediaettevõtete Liiduni on jõudnud kuuldused, et valitsuskoalitsioon otsustas neljapäeva pärastlõunal tõsta ajakirjanduse tellimustele kehtivat käibemaksumäära 4 protsendipunkti võrra. Rahandusminister Mart Võrklaev sõnas, et valitsus teeb otsuse esmaspäeval.
Valitsus seob maksuküsimused usaldushääletusega Maksuerandite suurus endiselt teadmata
Selleks, et valitsuse soovitud maksumuudatused uuest aastast jõustuda jõuaksid, otsustas koalitsioon siduda eelnõude hääletamise parlamendis usaldushääletusega valitsusele.
Selleks, et valitsuse soovitud maksumuudatused uuest aastast jõustuda jõuaksid, otsustas koalitsioon siduda eelnõude hääletamise parlamendis usaldushääletusega valitsusele.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi