Tallinna Sadam: meie varades ei ole enam õhku sees

Mullu oktoobris Tallinna Sadama nõukogu esimeheks saanud Aare Tark selgitas, et varade allahindamisel on üsna lihtne põhjus. „Põhimõte on, et me peaksime täna hindama reaalselt, mis on nende varade väärtus, on oluline, et seal ei oleks õhku sees,“ selgitas Tark.

Tema sõnul polnud seni varade väärtust turuväärtusega vastavusse viidud, kuid see oli nõukogu ja juhatuse soov. „Oleme saanud ilma märkusteta audiitori aruande ja see oli ülesanne, mille nõukogu juhatusele andis,“ kommenteeris Tark.

Sadam korrigeeris majandusaruandes tagasiulatuvalt Muuga söeterminali ja Saaremaa sadama pikaajalist äriprognoosi ning hindas tagasiulatuvalt varasid alla kokku summas 29 miljonit eurot, mis ei kajastu 2015. aasta majandustulemustes, vaid aruande algsaldode korrektuurina.

Kogunenud kasum vähenes

Sisuliselt tähendab see sadama juhatuse liikme Marko Raidi sõnul, et varasemate perioodide kogunenud kasum vähenes. Kui jäämurdja Botnica hinnalanguse tingis nafta hinna langus, siis sama ei saa öelda Muuga söeterminali ja Saarema sadama kohta.

Raid nentis, et kui ligi seitse aastat tagasi mõtles Tallinna Sadama juhatus, et tuleb oodata ja loota, siis praegune juhatus lähtus sellest, et oluline on saada märkuseta aastaaruanne. Ta rõhutas, et nõukogu ja juhatuse konservatiivne lähenemine ei tähenda, et varad on väärtusetud - Muuda söeterminali mahtude suurendamisega kavatseb sadam jätkuvalt tegeleda.

Varade allahindamisel korrigeeriti kaht viimast majandusaasta aruannet. Jäämurdja Botnica raamatupidamislikku väärtust hinnati 5 miljoni euro võrra alla ning see kajastub 2015. aasta majandustulemustes.

Tallinna Sadama tegevustulu kahanes aasta varasemaga võrreldes 15 protsendi võrra, tulumaksueelne kasum vähenes 22 protsenti. Ettevõtte puhaskasum oli 30,9 miljonit ehk 21 protsenti aasta varasemast madalam.

Tallinna Sadama nõukogu kinnitas eile ettevõtte eelmise aasta majandusaruande, mille kohaselt ettevõtte müügitulu oli mullu 94 miljonit eurot ja tegevuskasum 35,4 miljonit eurot.

Raidi hinnangul varade allahindamisel dramaatilist mõju pole. „Loomulikult ei mõjuta see positiivselt, aga ma ei tähtsustaks mõju üle,“ märkis Raid.

Mitmel riigifirmal probleeme varade väärtuse hindamisega

Riigikontrolli kommunikatsioonijuht, Toomas Mattson:

Riigi äriühingute, riigi valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja riigi tulundusasutuse raamatupidamise aastaaruandeid auditeerivad erasektori vandeaudiitorid. Riigikontroll võtab nende arvamusi arvesse.

Riigi äriühingute ja sihtasutuste 2014. aasta raamatupidamise aastaaruannetele on vandeaudiitorid andnud märkusteta arvamuse, välja arvatud arvamused ASi Tallinna Sadam, ASi Eesti Teed ja SA Tallinna Teaduspark Tehnopol raamatupidamise aastaaruande kohta. ASi Estonian Air raamatupidamise aastaaruandele jättis audiitor arvamuse esitamata. Kõigil oli probleeme varade väärtuse hindamisega.

Varade ümberhindamine, ükskõik, kas üles- või allahindamine, amortisatsiooni muutmine, mahakandmine või muu taoline mõjutab ettevõtte kasumit.