Kaubikute nime all ostetakse luksusautosid

Kui varem võis ametiautode puhul arvata maha kogu käibemaksu, siis pärast seaduse muudatust saab maha arvata 50 protsenti. Sellele lisandub igakuine erisoodustus 169,60 eurot. Erandiks on kategooriad N1 ja N1G tarbesõidukite kohta, mistõttu sõiduautode käibemaksumuudatused nendele ei kehti. Tarbesõidukid on eelduslikult täielikult ettevõtluses kasutatavad autod – kaubikud. Need kaubikud seadusemuudatuse alla ei läinud ning nende pealt on võimalik ettevõtjal sisendkäibemaks sajaprotsendiliselt riigilt tagasi saada.

Kaubikute arv kasvas hüppeliselt

Statistika näitab, et autode tootjad ja ostjad on leidnud võimaluse seadusmuudatusest mööda minna. Juba mõni kuu pärast seadusemuudatuse jõustumist oli tarbesõidukite müük kasvanud 36 protsenti. Aasta lõpuks oli kaubiksõidukeid ostetud ligi 700 tükki enam kui varasemal aastal. Tänavu esimesel kolmel kuul on kaubikute müük AMTELi andmeil mõnevõrra rahunenud.

Tarbesõidukitena registreeritud kaubikute hulgas on aga märkimisväärne hulk sõidukeid, mida esmapilgul kaubikuks ei peakski. Näiteks Ameerika kultusauto Chevrolet el Camino, luksusmaastur Porsche Cayenne ning kaubikute hulka on pääsenud ka täiesti tavalisi sõiduautosid, nagu Škoda Octavia, Citroen C4 ja Volkswagen Golf. Tegemist ei ole petuskeemiga, need Porsched ja Škodad on saanud täiesti legaalselt tootjalt kaubiku märgistuse.

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuhi Sulev Naruski hinnangul on selle põhjus lihtsalt tehnilised võimalused ja nõudlus turul. Silberauto juhi Toomas Kreegi hinnangul võib N1 kategooria sõiduautode eelistamises süüdistada seadusemuudatust.

Kuigi otseselt pole autode tootjad juba tootmises olevatele mudelitele mingeid lisavõimalusi leidnud, märkis Narusk, et kui tootja näeb võimalust tehniliselt uus mudel ehitada N1na, siis sellist mudelit on ka kliendil võimalik tellida. Naruski hinnangul on N1 kategooria sõidukite eelistamine Eestis tingitud pigem ostja otsusest kui seadusemuudatusest.

100% ettevõtluses kasutatavaid autosid deklareeritakse kuus keskmiselt 14 000, 50% kasutusega autosid on keskmiselt olnud 40 000 ringis.

Rahandusminister Sven Sester märkis, et N1 ja N1G puhul mingeid muudatusi ette näha ei ole, ent ka neil lasub erisoodustuse nõue, kui sõidukit kasutatakse erasõitudeks. Muu hulgas näeb rahandusministeeriumi ettepanek kaubikutele vabatahtlikult võimalust sama süsteem üle võtta. 

Seadusemuudatus tõi oodatust madalama maksulaekumise

Maksumuudatus, mis ärgitas  ettevõtjaid tavalisi autosid kaubikukategoorias ostma, ei saavutanud oodatud maksulaekumisest isegi mitte poolt.

Kuigi rahandusministeerium lootis firmaautode käibemaksumuudatusega koguda 2015. aastal 47 miljonit eurot, laekus tegelikult riigikassasse 16,8 miljonit eurot. Erisoodustuselt laekus sellele lisaks 4,2 miljonit eurot.

Ettevõtjad leidsid maksuaugu

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Sulev Narusk nentis, et liit nõustub arvamustega, et käibemaksumuudatus pole oma eesmärki maksutulude laekumise koha pealt täitnud ja ettevõtjad on leidnud võimalusi, kuidas maksukulu vältida.

Silberauto juht Toomas Kreek oli otsekohesem ja ütles, et 2014. aasta detsembris jõustunud sõiduautode käibemaksumuudatus võeti vastu kiirustades. „Seaduseandjal ei olnud tahet süveneda võimalikesse riskidesse maksude tasumisest hoidumisel, kuigi erinevad liidud juhtisid nendele kitsaskohtadele korduvalt tähelepanu,“ kommenteeris ta. Kreegi hinnangul veeretati kogu vastutus maksude kogumises maksuametile.

Miljoni dollari küsimus

Küsimusele, kuidas võiks ettevõtjate sõidukeid maksustada nii, et ettevõtjad ja riik rahul oleks, vastas Narusk: „See on nn miljoni dollari küsimus, sest lõhe maksu maksja ja maksu koguja arvamuse vahel jääb ilmselt alatiseks, kuigi riigi ja ettevõtjate hea tahte olemasolul on võimalik koostööd teha ja sellele tõele palju lähemale jõuda.“

Kreek tegi aga ettepaneku, et kaaluda võiks näiteks registriandmetel põhinevat automaksu, mis ei võimaldaks maksude tasumisest kõrvale hoiduda.

Kesisel maksulaekumisel võib olla aga veel üks põhjus. Üksnes mõni kuu pärast seadusemuudatust väisasid maksuametnikud spordiklubide parklaid, et kontrollida, kas täielikult töösõidukiteks registreeritud masinatega tehakse erasõite. Nüüd tuleb aga maksuameti sõnul maksukontrolle väga harva ette. Kahtluste puhul, et auto märgistus erineb sõiduki tegelikust kasutusest, tuleb maksuhalduril seda tõendada. Maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul näitab aga senine maksuameti praktika, et deklareeritust teistsugust sõiduki kasutamist tõendada on tagantjärele äärmiselt keeruline.