E-residentsuse isaks tituleeritud Taavi Kotka sõnul ei saa olla natuke e-resident, samamoodi nagu ei saa olla natuke rase, e-residentsuse keskkond on täiesti läbipaistev ning e-resident peab andma kogu info enda kohta.
- E-residentsuse idee autor Taavi Kotka ütles, et hoolimata väga headest tulemustest pole e-residentide toode veel valmis. Foto: Andras Kralla
Kotka sõnul on e-residentsuse projekt murdepunktis, kus tuleb vastu võtta otsus, kas Eesti teeb seda päriselt. „Kui oleme üle videosilla avanud pangakonto limiidiga 30 000 eurot, siis sellega raha ei pese. Me peame ise kujundama need reeglid. Me ei saa olla natuke rasedad. Esimene kokkupuude e-residentsusega – anna sõrmejäljed ja kõik tegevused on logitud. Kui ise ei taha, tee läbi advokaadi, seda saab ka praegu teha,“ rääkis Taavi Kotka täna kinniseks kuulutatud e-residentsuse konverentsil.
Kotka märkis, et eestlased peavad ise oma majandusruumi kujundama, ent seda ei pea tegema kurikaga. „Me ei ole Panama ja ei saagi olla Panama. See, mida on teinud Luksemburg ja Panama, on pettus ja varjamine, see on hoopis midagi muud, kui meie teeme,“ selgitas Kotka.
Eesti eelis on Kotka sõnul on varajane stardiplatvorm ja isikukoodi olemasolu. Just isikukood võimaldab digitaalse identiteedi abil toiminguid teha. Kotka rääkis, et Suurbritannia on otsustanud mitte hakata inimesi nummerdama.
„Väga hea, neil pole kunagi võimalik teha seda, mida meie teeme, nn jamavabasid teenuseid,“ rõhutas Kotka. Ta pidas silmas seda, et 95 protsenti dokumente allkirjastatakse digitaalselt, vaid 5protsenti on allkirjastatud paberil, sarnast pilti ei leia üheski riigis.
Ta avaldas nördimust, et projektiga alustades nõuab avalikkus kohe majanduslikke tulemusi, ent Kotka sõnul pole veel toodet. „Ma küsin vastu, et aga kus toode on? Tahad ettevõtet registreerida, dokument peab olema eesti keeles. Aga me teeme toodet välismaalastele. Sellest tootest on valmis esimene ots,“ nentis ta. Turule tuldi e-residentsuse tootega Kotka sõnul seetõttu, et tõestada, et seda toodet on vaja. 10 000 inimest on tema sõnul vaevaks võtnud ja oma sõrmejäljed Eesti riigile andnud, mis Kotka hinnangul on piisav märk, et toodet on vaja.
„E-residentsus on võrreldav rasedusega, sa ei saa olla natuke rase, sa kas oled või ei ole. Sama on e-residentsusega, sa kas oled või ei ole. Me võime panna selle projekti seisma, midagi ei juhtu, väike maineskandaal, aga otseselt ei juhtu midagi,“ rääkis Kotka.
Ta lisas, et kui tõesti vallandub kardetav rahapesu, siis on võimalik pidurit tõmmata ja kogu projekt seisma panna, katkestada kõikide e-residentide kaardid ilma seda põhjendamata.
Kotka märkis, et selle pärast, et e-residendid siin võlad võtavad ja need siia maha jätavad muretsema ei peaks. "Kas sina annaksid täiesti võõrale inimesele tänaval oma rahakotist laenu. Mina ei annaks! Miks me peaksime siis e-residentidele laenu andma," esitas Kotkas retoorilise küsimuse.
Makse e-residentidelt koguma ei hakata.
Kotka märkis, et on tekkinud valearusaam, et Eesti hakkab e-residentidel makse koguma. Kotka küsis saalis esinemisjärjekorda ootavalt Teleporti loojalt ja Skype'i endiselt juhilt Sten Tamkivilt, kus Skype oma kasud tasus. Tamkivi vastus oli lühike: “Mujal“. Kotka rõhutas, et maksud tuleb tasuda seal, kus loodi väärtus. E-resident hakkab kasutama mingit osa meie elektrist, muud infrastruktuuri ta kasutama ei hakka. Pigem hakkab Eesti maksuamet tegema koostööd teiste riikide maksuametitega.
Kotka hinnangul on e-residentide programm ainus, millega on võimalik kiiremas korras Eesti majandust tõsta.
Seotud lood
Slovakkia meedias on puhkenud skandaalimaiguline juhtum asepeaminister Peter Pellegrini ümber, kes olevat Eesti digieksperdile Taavi Kotkale maksnud kahe päeva vältel antud nõu eest 10 000 eurot, kirjutab Postimees.
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.