OMX Baltic1,33%273,94
OMX Riga−0,11%871,18
OMX Tallinn2,32%1 749,54
OMX Vilnius0,09%1 058,76
S&P 5000,00%6 051,09
DOW 30−0,2%43 828,06
Nasdaq 0,12%19 926,72
FTSE 100−0,14%8 300,33
Nikkei 225−0,95%39 470,44
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,5

OMX Baltic1,33%273,94
OMX Riga−0,11%871,18
OMX Tallinn2,32%1 749,54
OMX Vilnius0,09%1 058,76
S&P 5000,00%6 051,09
DOW 30−0,2%43 828,06
Nasdaq 0,12%19 926,72
FTSE 100−0,14%8 300,33
Nikkei 225−0,95%39 470,44
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,5

10.06.16, 10:45

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Börsifirmade juhtide kesised dividendid

Enamikul Tallinna börsiettevõtete juhtidel on oma juhitud ettevõttes osalus, kuid nad teenivad sel kombel pea märkamatu osa sissetulekust. Ühel juhil on koguni keelatud osalust omada.

Alyona Stadnik

Kõige rohkem näib oma juhitud ettevõttesse uskuvat Arco Vara juht Tarmo Sild.

Kõige rohkem näib oma juhitud ettevõttesse uskuvat Arco Vara juht Tarmo Sild. Foto: Eiko Kink

Tallinna börsil on noteeritud 16 ettevõtet, kuid nende juhid on oma ettevõtteisse investeerimisel tagasihoidlikud. Osalus on üldiselt mõõdetav promillides, mistõttu jääb ka aastane dividenditulu peamiselt nulli ja paari tuhande euro vahele.

Selgelt eristub teistest üks menukamaid börsiettevõtteid Tallinna Vesi. Kui reeglina on juhi osalus firmas tervitatav, siis Tallinna Vee suuromaniku United Utilities töötajad ei tohi seotud ettevõtete aktsiaid omandada. See aga tähendab, et ka Tallinna Vee juhil Karl Brookesil pole firmas osalust.

„Selline kord on paigas, et ennetada huvide konflikte, mis aktsiate omandamisega võiksid tekkida,” selgitas Brookes. Ta lisas, et osaluse puudumine ei näita seda, et ta ei usu ettevõttesse. „Ma väga usun meie ettevõttesse ja mul on erakordselt hea meel olla Tallinna Vee tegevjuht,” lausus Brookes.

Ka Tallinna Vee nõukogu esimees Simon Gardiner ei näe probleemi selles, et juhtkonnal osalust pole.

Plaan osta

Osalust pole kokku neljal börsifirma juhil. Üks näide on Silvano Fashion Group, mille juhil Jarek Särgaval, kes liitus ettevõttega mullu oktoobris, ei ole ettevõtte aktsiaid. Ka firma teine juhatuse liige Aleksei Kadõrko müüs oma aktsiaid mõni nädal tagasi maha.

Kommentaar

Mikk Talpsepp börsikaupleja, investor

Juhtkonna osalus näitab usku ettevõttesse. Kui juhil osalust ettevõttes üldse ei ole, on raske loota, et juht hakkaks mõtlema nagu investor. Piltlikult öeldes ilma osaluseta võib juhtkond lasta enda mõttel lennata suvalises suunas, ei pruugi olla piisavat konservatiivsust. Näiteks: ettevõte tegeleb kaubanduskeskuste rajamisega. Kui juhil pole osalust, võib tal tulla mõte, et teeks parkla asemel keskuse ette lasteaia või lõbustuspargi. Inimesed tooksid hommikul lapsed lasteaeda, teeksid mõne ostu kaubanduskeskusest. Mõttes võib juiva olla, aga investor ei saa endale liigset mõtte rändamist lubada. Tehakse pigem ikkagi seda, mis on mõistlik ehk parkla jääb parklaks.

„Aktsia hind on alates novembrist märgatavalt tõusnud. Ootan õiget hetke, plaan ja kavatsus soetamiseks on. Iga asi omal ajal,“ kommenteeris Särgava. Küsimusele, mis hinnaga ta oleks valmis Silvano Fashion Groupi aktsiad ostma, ei soovinud ta vastata.

Särgava lisas, et juhil üldiselt võiks olla osalus ettevõttes, aga ei pea olema. „See on iga indiviidi enda otsus ja oleneb tema finantsilisest võimekusest. Raske on kommenteerida teise isikute otsustamist,“ lausus ta.

Mis puudutab finantsjuhi Aleksei Kadõrko osaluse müümist, siis Särgava sõnul on nimetud tehing kõikidele avalik. „Ilmselt olete teadlikud, mis hinnaga aktsiad olid ostetud ja mis hinnaga need maha müüdi,“ märkis ta. „Nimetatud tehing oli Aleksei Kadõrko isiklik otsus, ning ei ole minu kommenteerida.“

Kadõrko müüs 14 000 pesutootja aktsiat 11. mail hinnaga 1,87 eurot osaku kohta, mis tegi tema aktsiapaki väärtuseks 26 180 eurot. Aktsiaid ostis ta erinevatel ajahetkedel vahemikus 2014–2015 hinnaga 1,290–1,640 eurot.

Praegu kaupleb Silvano aktsia 1,91 eurol ehk veidi kõrgemal kui Kadõrko müügihetkel. Aasta algusest on pesutootja osaku hind börsil kallinenud 50% võrra.

Ekspress Grupi skeem

Mõjuka osaluse sai tänavu Ekspress Grupi juht Gunnar Kobin, kes soetas optsiooniprogrammi kaudu 177 927 aktsiat. Tema aktsiapaki väärtus on praegu 240 201 eurot.

2013. aasta novembris kinnitas Ekspress Grupi aktsionäride üldkoosolek juhatuse aktsiaoptsiooniskeemi. Selle alusel tuleb kontserni juhatuse esimehele 2017. aasta esimeses üle anda kuni 700 000 Ekspress Grupi aktsiat, mille ettevõte soetab väärtpaberiturult turuhinnas. Nimetatud aktsiatest oli optsiooni väljastamisel 300 000 aktsiat juba välja teenitud. Ülejäänud osa teenitakse välja lepinguperioodi jooksul september 2013 kuni detsember 2016 võrdsetes kogustes iga töötatud kuu kohta.

Osa aktsiate kogusest on fikseeritud ning osa sõltub sätestatud eesmärkide täitmisest, mida hinnatakse kord aastas pärast aruandeaasta lõppu. Kobin soetas tänavu programmi raames 177 927 aktsiat, mis moodustab vajaminevatest väärtpaberitest ainult kolmandiku. Ülejäänud kuni 500 000 aktsiat sooviti selle aasta mai algul soetada börsiväliselt.

Osalus annab vihjeid

Nordeconi juht Jaano Vink oli ettevõtte osanik juba enne börsileminekut ja on soetanud aktsiaid ka hiljem. Vink leiab, et juhtkonna osalus ettevõttes on investoritele hea indikaator. „See on maitse küsimus, kas keegi tahab aktsiaid omada või mitte,“ märkis Vink. „See, kas tingimata peaks omama, seda ma ei leia. Ei usu, et keegi sellepärast halvemini tööd teeb.“

Juhi aktsiate omamine ja nendega tehingute tegemine aitavad tema sõnul investoritel aru saada, kuidas ettevõtte juhtkond ja võtmeisikud näevad ettevõttes toimuvat. „Kui juhid ostavad aktsiaid juurde, siis nad usuvad, et ettevõttel on paremad ajad ees. Kui nad müüvad, siis võiks järeldada, et võib-olla usk nii suur ei ole,“ lausus Vink. „Kui osalust ei ole, siis ei saa teha järeldusi juhtkonna meelsuste ja plaanide kohta,“ lausus ta.

Nordeconil on ka optsiooniprogramm, mis kiideti heaks 2014. aasta kevadel. Kokku väljastati aktsiaoptsioone 1,6 miljoni aktsia omandamiseks, millest Vingil on õigus omandada kuni 291 380, kahel teisel juhatuse liikmel, Avo Amburil ja Erkki Suurorgil, kuni 259 000, ning juhtivtöötajatel kuni 129 500 aktsiat. „Kui täidetakse teatud eesmärgid, siis 2017. aastal on võimalik aktsiaid juurde soetada. Seega olen huvitatud ettevõtte käekäigust küll,“ märkis Vink.

Kommentaar

Stefan Andersson rootslasest investeerimisekspert

See on positiivne, kui juhtkond omab börsiettevõtte aktsiaid. Siis nende ja väikeaktsionäride soovid ühtivad. Dividendide poole pealt on ainult positiivne, et juhtkonna liikmed on ka aktsionärid. Samas on riskantne, et ettevõte käekäik sõltub nendest samadest võtmeisikutest. Näiteks kui suuromanik on samal ajal väga väärtuslik võtmeisik juhtkonnas, siis võib kunagi olla raske, kallis või isegi võimatu teda asendada. Noorte ettevõtete puhul on veel selline risk, et juhtkond, kes on samuti suured aktsionärid, vaatab aktsia hinna kasvu nagu eesmärki omaette. Siis on risk, et palgakulud kasumiaruandes on alla surutud ja selle asemel optsioonid välja lastud – kasumi suurendamise nimel.

Suurima usuga juht

Kõige rohkem näib oma juhitud ettevõttesse uskuvat Arco Vara juht Tarmo Sild, kes on paigutanud firmasse hulga oma raha ning ostnud 250 094 aktsiat. Silla aktsiapaki väärtus on umbes 277 604 eurot.

Arco Vara nõgukogu esimees Hillar-Peeter Luitsalu sõnul on neil lõpuks ometi tegevjuht, esimene Arco ajaloos, kes on panustanud ettevõttesse reaalselt oma raha, ostes ametisse astudes kohe arvestava koguse aktsiaid. „Isiklikult pean oluliseks, et tegevjuht omab ettevõtte aktsiaid,“ märkis Luitsalu. „Inglastel on hea ütlus: to put the money where the mouth is. Minu süda on küll rahulikum, kui ettevõtet juhib inimene, kes on julgenud sinna paigutada oma perekonna raha,“ tõdes Luitsalu.

Optsiooniprogrammiga on Sillal õigus omandada sel aastal 390 000 aktsiat hinnaga 70 senti aktsia kohta ja aastatel 2019–2020 veel sama palju, kuid see on seotud väga konkreetsete eesmärkide täitmisega.

Silla sõnul on raha paigutamine tingitud kas usaldusest, rumalusest või kolmanda võimalusena – paigutad raha sellesse, millest kõige rohkem aru saad ja ise mõjutada suudad. "Ma olen juht ja olen ka kapitalist ning rumal oleks jääda kapitalistina kõrvaltvaatajaks. Olen senises elus kasutanud kõiki kolme võimalust, nii heade kui ka katastroofiliste tulemustega. Arvan, et saan Arco Varast aru, mõjutan tema tulemusi ning püüan teda ettevõttena arusaadavaks teha kõikidele tänastele ja tulevastele aktsionäridele ning rõõmustada neid tulemustega," lausus Sild. Järgmine oodatud tulemus on ettevõtte tulude ja kasumi kahekordistamine hiljemalt 2018. aastaks.

Sild ei paigutanud raha Arco Varasse 2007. aastal, kui ta oli veel kõrvaltvaataja, kuid nüüd, pärast kolme ja poolt aastat tööd juhina, arvab ta, et ettevõttel on läbipaistev ja lihtne ärimudel, omakapitali on 1,7 eurot aktsia kohta, mis tähendab, et aktsia on tema arvates alahinnatud. "Kinnisvara amortiseerub nii moraalselt kui ka füüsiliselt isegi siis, kui midagi ei toimu. Inimesed vajavad uusi tooteid ja ka lihtsalt tehinguvahendust ja kinnisvara hindamist," lausus Sild.

Sel aastal omandab Sild optsiooniga 390 000 aktsiat ja investeerib Arco Varasse vähemalt 270 000 eurot. "Senised investeeringud ettevõtte aktsiatesse oleme teinud koos Allar Niinepuuga ja plaanis on osalust pigem mitte vähendada allapoole praegust 8% taset," sõnas Sild. "Kinnisvaratsükkel on pikk, näiteks 2013. aastal ostetud Kodulahe maa muutub korterite müügituluks ja kasumiks alles 2017. aastal. Arco Vara väärtuse kasv avaldub arvatavasti sama pikal ajaskaalal."

Sild märkis, et ta räägib iseenda eest ega taha seejuures sugugi öelda, et juht, kes oma vahenditega ei riski, oleks halb.

Osalus paneb pingutama

Investor ja ettevõtja Elmo Somelar rääkis, et paljud investorid seostavad ettevõtte edukust tugeva juhtkonnaga. „Juhtkonna osalus ettevõttes annab investoritele signaali juhi motivatsioonist ja usust oma firma tegevusse. Juhtkonna osaluse vähendamist võidakse tõlgendada kui peatselt saabuvaid halbu uudiseid,“ selgitas kevadel ilmunud Äripäeva Investorite TOPis 28. kohale jõudnud Somelar.

Samas ei saa osaluse puudumist tema sõnul kindlasti negatiivselt tõlgendada. "Ettevõttel võib olla palgatud professionaalne juhtkond ilma osalust jaotamata ja juhtkonna motivatsiooni pakett ei pea vältimatult osalust sisaldama," ütles ta.

Somelar lisas, et juhtkonna osalusel on ettevõttele kokkuvõttes positiivne mõju, sest sellest suuremal määral juhatust motiveerida ei ole võimalik – juhtkonnast tehakse omanik ja tekib soov anda endast kõik ettevõtte arenguks. „Parim näide on LHV ja siin on juhtkond avaliku tähelepanu eesmärgil astunud veel sammukese edasi – osalus soetatakse oma lastele. Me kõik soovime ju oma lastele parimat. Kui juhtkond osalust müüb, võib see viia aktsia langusesse. Osaluse suurendamine võib viia aktsia tõusule,“ kirjeldas Somelar.

Väikeinvestor Rene Ilves nõustus Somelariga. „Juhtkonna osalus ettevõttes on üpris oluline. Siis on juhtkonnal suurem motivatsioon ettevõtte edu tagada. Osaluse suurus peab olema märkimisväärne, mitte optsiooniprogrammiga saadud mikrokogus,“ lisas Ilves. Ilves ütles, et tema kaks suuremat investeeringut Tallinna börsil on Merko ja Olympic, kus mõlemas on juhtkonnas suuromanik.

"Üldjuhul pole juhtkonnal osalust, kui nad on väljastpoolt sisse palgatud. Olukorras, kus näiteks nõukogu esimees on endiselt suuromanik, ei ole see probleem, aga maailmas on näiteid, kus ettevõtte osalused on väga laiali pudistatud ja juhtkonnal osalust põhimõtteliselt polegi.“ rääkis Ilves. „Kui kellelgi pole suurt osalust, siis pole ettevõtte käekäik praktiliselt kellegi asi.“

Börsifirmade juhtide kesised dividendid

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised