Maailmas käib maksurevolutsioon

“Kes vähegi mingeid rahvusvahelisemaid struktuure omavad, peavad nende muudatustega arvestama,” ütles Tingas. Ta tõi näiteks olukorra, kus Hollandis, Luksemburgis või Lätis on loodud ettevõte, mille sisu ehk reaalne majandustegevus ei ole eriti tugev. Toimuvate muutuste valguses tuleks uuesti üle vaadata, kas see on jätkuvalt mõistlik. Sest maksustamine karmistub, uued reeglid pööravad rohkem tähelepanu reaalsele majandustegevusele. “Ajakirjanduses on ka kõlanud, et tulge tehke kõik ettevõte Lätisse, kuid kui me selles valguses vaatame, siis on see rumal üleskutse. Kui Läti ettevõttel sisu ei ole, ei ole mõtet minna paberil ettevõtet tegema,” ütles Tingas.

Tahetakse hakata täpsemalt jälgima, kui palju kontsern ühes või teises riigis maksu maksab ja kas see on sealse tegevusega vastavuses. Mõni riik võib püüda ka Eesti ettevõtteid maksustama hakata – mitte otse, vaid siirdehindade korrigeerimise kaudu. Näiteks olukorras, kus kolmes Balti riigis sarnast äri ajav ettevõte millegipärast ainult Eestis kasumit näitab. Siis võib tekkida küsimus kontsernisisesest hinnastamisest. Või vastupidi – kui kasumit näidatakse mitte Eestis, vaid Lätis ja Leedus, kus omanik saab selle 15%ga välja võtta. “Viis protsendipunkti odavamalt raha kätte saadud,” näitlikustas Tingas.

Konkreetne näide laiemalt ettevõtjaid puudutavast muutusest on ka intresside mahaarvamisele plaanitav piirang. “See tähendab kohe mõtteviisi muutust. Ei saa enam teha äriühingut, kus osakapital on 2500 eurot ja siis on sajad miljonid eurod laenu. Tuleb hakata neid aspekte arvestama,” rääkis Tingas. Piirang intresside mahaarvamisele on osa ELi maksude vältimise vastasest direktiivist, mille suhtes pole veel selgust, kuidas see Eesti seadustesse täpselt üle võetakse. “Teame, mida me peame üle võtma,” ütles rahandusministeeriumi asekantsler Dmit­ri Jegorov. “Tahame leida tehnilisi võimalusi, et sellel oleks võimalikult väike negatiivne mõju meie ettevõtetele.” Selles direktiivis tuli Eestil oma ettevõtte tulumaksu süsteemi eripära tõttu mitu erandit nõutada, mis ka saadi.

Konkreetse probleemi uue direktiiviga seoses visandas Erki Uustalu Eesti Energiast. Kui teises riigis pole laenuintresse maksustatavast tulust maha arvatud, läheksid nad Eestis maksu alla. Mis tähendaks, et näiteks juhul, kui üks Ida-Virumaal tegutsev ettevõte on võtnud suure laenu õlitehase ehitamiseks, mille töö on tulnud nafta hinna madalseisu tõttu seisata, lisanduks kahjumile veel ka maks laenuintressidelt. Kui Eesti siin mingit eraldi reeglit ei kehtesta. Kõik nüansid on vaja lahendada 2018. aasta lõpuks, mil direktiiv peab olema Eesti seadustesse üle võetud.Samal ajal jätkub töö ka BEPSi edasiarendamisega. OECD maksupoliitika keskuse nõuniku Caroline Malcolmi sõnul on rahvusvaheline maksukoostöö üleilmse finantskriisi järel edenenud kiiremini kui eelnenud kümne aasta jooksul. Protsessiga on kaasa tulnud juba 85 riiki ja OECDst on saanud rahvusvaheliste maksureeglite kujundaja.

Eesti tahaks kiiremini

Dmitri Jegorovi sõnul võiks koostöö kohati veelgi kiiremini edeneda. Silmas pidas ta digitaalse majanduse valdkonda, kus OECD pole veel ühiste algatusteni jõudnud. Kiiresti oleks vaja ühist lähenemist internetiplatvormide nagu Google või Facebook maksustamisel, mille mõju kasvõi reklaamituru ümberjagamisel on täiesti reaalne. Üksikud riigid on hakanud juba makse kehtestama, et need suured internetiplatvormid konkureeriksid samadel alustel kohalike tegijatega, kes peavad makse maksma. Jegorovi sõnul võiks enne ühiselt otsustada lähtekohad ja alles siis hakata makse välja mõtlema. Tagantjärele maksude ühtlustamine on keerulisem.

Ja uus majandus on ammu kohal, milleks viivitada. “Eestis on neid reegleid rohkemgi vaja, oleme e-asjadest teistest ees,” ütles Jegorov.