May kirjeldas oma kõnes 23. juunil toimunud referendumi tulemust kui valijate protesti mitte üksnes Euroopa Liidu vastu, vaid kui üleskutset muuta seda, kuidas riik ja selle ettevõtted toimivad. Liiga kaua on koore riisunud privilegeeritud vähemus.

„Kui sa oled firmajuht, kes teenib varanduse, kuid ei hooli oma töötajatest; rahvusvaheline ettevõte, mis suhtub maksuseadustesse kui vabatahtlikku lisandisse; igas majapidamises tuntud nimega ettevõte, mis keeldub ametivõimudega koostööst isegi terrorismi vastu võitlemiseks; direktor, kes võtab suuri dividende, teades, et ettevõtte pensionikassa on punases, ma hoiatan teid: nii enam edasi ei saa,“ ütles May.

May rõhutas ettevõtete sotsiaalset vastutust, mis tähendab, et enne tuleb välja õpetada kohalikke noori, kui palgata omale välismaalt odavat tööjõudu.

Kriitika osaliseks langes ka Suurbritannia keskpank oma lõdva rahapoliitikaga, millest on kasu saanud eelkõige niigi rikkad. 

Kõnes keskenduski May rohkem kodustele teemadele ja probleemidele, mis viisid selleni, et britid otsustasid hääletada Euroopa Liidust lahkumise poolt. Ühtlasi kritiseeris ta eliiti, kes valijate muresid alaväärtustab.

„Te kuulake vaid, kuidas paljud poliitikud ja kommentaatorid tavainimestest kõnelevad,“ ütles May. „Nad leiavad, et teie patriotism on ebameeldiv, teie mured immigratsiooni pärast kolklikkuse väljendus, teie vaated kuritegevusele illiberaalsed, teie soov kindla töökoha järele ebamugav. Nad ei suuda uskuda fakti, et enam kui 17 miljonit inimest hääletas Euroopa Liidust lahkumise poolt.“

Muudatus peab tulema, rõhutas May.