Pille Ivask • 3 veebruar 2017

Kui palju raha tasub kulutada lõbule?

Eurod  Foto: EPA

Ekspert mõõtis rikaste kulutamisharjumusi, millest joonistus välja selge muster nii meelelahutus kui näiteks kodukuludele.

Finantsnõustaja, raamatupidaja ning kirjanik Tom Corley uuris oma teose “Rich Habits, Poor Habits” (“Rikaste harjumused, vaeste harjumused”) tarbeks, mil viisil suhtuvad erineva sissetulekutega inimesed kulutamisse ning kuhu nad oma sissetuleku suunavad.

Corley küsitles vastavalt 233 rikast ning 128 väiksema sissetulekuga inimest. Tagasihoidliku palgaga inimeste hulka luges ta need, kelle kogusissetulek ühes aastas on 35 000 dollarit ja alla selle.

Corley leidis, et rikkad inimesed on oma kulutusi silmas pidades oluliselt distsiplineeritumad ning nad püüavad iga hinna eest vältida mõttetuid kulutusi.

Corley uuringu üks peamisi järeldusi oli, et vaba aja tegevustele ja meelelahutusele võiks kuus kulutada kümnendiku oma palgast. 1000 eurose netopalga juures oleks maksimaalne summa kõigi meelelahutustegevuste peale seega 100 eurot. Corley rõhutab, et meelelahutuskategooriasse loetakse nii õhtusöögid restoranides-pubides, kinokülastused, baarivisiidid kui ka autotripid, trennis käimisele kuluv raha, samuti maniküür, massaaž ja muud taolised teenused.

Kuigi eelnevat silmas pidades võib 100 eurot tunduda justkui suure rahana, näiteks saaks selle eest kahekesi mitu korda kinos käia, tasub meeles pidada, et nädalas ei tohiks meelelahutuskulud olla sel juhul suuremad kui 25 eurot. Seega tuleb pilk peale visata oma pangakonto väljavõttele ning suure tõenäosusega on igakuised kulutused meelelahutusele suuremad kui kümnendik netosissetulekust.

Missuguseid reegleid veel järgida?

Corley märgib, et kuigi levinud on arvamus, et eluasemekulutused ei tohiks ületada kolmandikku netosissetulekust, soovitab ta eluasemekulutused kärpida neljandikuni netopalgast. 1000 euro suuruse netopalgaga inimese puhul peaksid korterile-majale jäädavad kulutused jääma seega 250 euro juurde. Ta kirjutab, et kui inimene on võtnud liiga suure igakuise tagasimaksega eluasemelaenu, on inimesel raske rikkust koguda, kuna tegu on pikaajalise maksekohustusega.

Corley peab rikkuse kogumise juures oluliseks ka vaimseid väärtusi ning rõhutab, et iga päev peaks vähemalt 30 minutit pühendama lugemisele. Ta märgib, et enamik ta küsitletud jõukatest inimestest eelistab lugeda kas eneseabiraamatuid, ajalooraamatuid või biograafiaid. “Biograafiaid lugedes võib nii mõnegi kasuliku elu õppetunni leida. Biograafiad näitavad, kuidas inimesed mõtlevad ning missugused raskused meid eluteel tabavad,” ütles Corley.

Edu saavutamise puhul on oluline ka värske vaim, mistõttu avaldab Corley, et enamik tippjuhte ei tööta öösel ega ole pidevas unedefitsiidis. Õige aja planeerimise tulemusel jõuab päeval palju ära teha ning seega jääb aega ka piisavalt pikaks öiseks uneks, mis Corley hinnangul peaks olema 7-8 tundi.

Hetkel kuum