Sulev Loo: kasumit teenivat ettevõtet meeldivam juhtida

Eesti Raudtee peadirektor Sulev Loo esitas nõukogule enda tagasikutsumisavalduse. Kolme kuu pärast on Loo vaba mees.  Foto: Erik Prozes
Marge Väikenurm • 10 veebruar 2017

Eesti Raudtee juhi kohalt lahkuv Sulev Loo ütles, et kasumit teenivat ettevõtet on parem juhtida. Ka selleks aastaks ennustab ta kaubamahu langust.

“Siis oleme tüüpiline Kesk-Euroopa raudtee, mis tegeleb reisijate veoga. Pileti arvel teenida on võimalik, aga igal pool maailmas makstakse tegelikult piletitele peale,” rääkis Loo.

Järgneb intervjuu Sulev Looga.

Sellest, et tahate lahkuda, räägiti juba möödunud suvel.

Eks jutud hakkasid siis vaikselt peale jah. Periood läkski liiga pikaks, kui päris aus olla.

Miks te vahepealse aja jooksul ei lahkunud?

Ei olnud konkreetne jutt. Tuli valitsuse vahetus vahele ja kõik see pool. Olid ka mingid projektid, mida tahtsime alustada ja lõpule viia. Praegu on õige aeg.

Millised projektid alustamist-lõpetamist tahtsid?

Meil on erinevad pikaajalised investeerimisprojektid, mis vajasid küllalt korralikku läbimõtlemist, et saaksime nõukogule lauale panna ja omanike ette viia. Võtame vastu otsuseid, millega peame elama järgnevad viis kuni kümme aastat.

Millal te mõistsite, et Eesti Raudtee juhtimine ei pane silma särama?

(Puhkeb naerma.) Minul panevad silma särama erinevad asjad. Üks on kasumi teenimine, mida on väga keeruline Eesti Raudteel teha. Kõige suurem põhjus on, et kaubagrupid on nii oluliselt langenud ja oleme läbi ajaloo elanud maailmas, kus kaubavedajad on maksnud kinni kogu raudtee ülalpidamise. Kui kaup on kadunud, ei suuda reisijatevedu koormat kinni maksta.

 miljonit tonni kaupa veeti 2016. aastal Eesti raudteedel, mis oli 9% vähem kui aasta varem.

Üritasite Vene poolega ikka jutu peale saada.

Muidugi. Suhted on head, aga tegemist on majanduspoliitikaga. Kaup ei taha kuidagi jõuda meile. Peab ütlema, et selle pooleteise aasta jooksul, mil olen siin olnud, on ka Eesti transiidisektor seljad kokku pannud. Seda varem eriti palju ei olnud. Käiakse koos asju ajamas ja üritamas.

Kui kõik hakkavad põhja vajuma, siis…

Jah, häda ajab inimesed kokku.

Ma ei saanud siiski täpset vastust, millal otsustasite enda jaoks, et Eesti Raudteesse te kauaks ei jää?

Hilissügisel.

Kellega sellest esmalt vestlesite?

(Naerab.) Eelkõige iseendaga, aga võib-olla paari lähema kolleegiga. Mõeldes kollektiivile ja ettevõttele, ei saa ust kohe kinni lüüa. Sellest ka otsus jääda veel kolmeks kuuks. Elu peab siin edasi liikuma, et ei tekiks mingit vaakumit.

Priit Rohumaast sain aru, et teile on öeldud: “Ära mine!”

Eks ikka. Meil on Priiduga hea koostöö. Väga palju ei ole ma riigiettevõtetega kokku puutunud, aga Eesti Raudtees ei ole küll poliitilisi mänge või segadust juhatuse ja nõukogu vahel. Müts maha, et nõukogu pole meile etteheiteid teinud: et lubasid, aga ei toonud.

Millist juhti Eesti Raudtee vajab?

Head infrastruktuuri juhti, sest võrreldes tipphetkedega, kui kaubakogused olid 45 miljonit tonni aastas, on raudteeliiklus tänaseks vähenenud ainult mõni protsent. Reisijatevedu tähendab infrastruktuurile kõrgemaid nõudmisi. Kiirused on suuremad, ohutusele tuleb suuremat tähelepanu pöörata. Reisijate vedajad tahavad kogu aeg suuremaid kiirusi saada, Eesti Raudtee ei ole sellele vastu.

Mina olen rohkem logistik ja kommertsala inimene.

Kui te tulite Eesti Raudteesse, siis …

… kas ma ei teadnud seda? (Puhkeb naerma.)

Mida teilt oodati?

Tükk aega käis jant eelmises juhtkonnas – juhti kui sellist ei olnud. Oodati, et saaksime organisatsioonis stabiilse kindlustunde. Seda oleme teinud. Kogu meie hanketegevuse keskkond on ka oluliselt läbipaistvam. Hoiame päris palju raha nüüd kokku. Enne kippus olema seda mentaliteeti, et meile öeldi, et pole mõtet tulla hankele konkureerima, sest me nagunii ei võida.

Pole onupojapoliitikat?

Absoluutselt ei ole. Kolleegid mõtlevad raudtee arendamisele, mitte iseendale.

Kui maht jätkuvalt väheneb, siis mis Eesti Raudteed ees ootab?

Suurem kahjum. Riik peab suuremas koguses oma kohuseid täitma.

Tagajärjed on laiemas plaanis millised?

Siis oleme tüüpiline Kesk-Euroopa raudtee, mis tegeleb reisijate veoga. Pileti arvel teenida on võimalik, aga igal pool maailmas makstakse tegelikult piletitele peale. Aga arvan, et nii mustades värvides seda asja nägema ei pea. Küll see geograafiline asukoht varem või hiljem tööle peab hakkama.

Mismoodi?

Hakkame suhtlema rohkem. Tean, et see kõlab võib-olla natuke tobedalt, aga suhtlemine on kõige alus. Peame endale selgeks tegema, et transiit on meie majandusele oluline.

Samas olete poolteist aastat väga palju suhelnud.

Olen, aga minu käed jäävad lühikeseks. (Naerab.)

Mida selleks aastaks Eesti Raudteele numbrite poolest ennustate?

Natuke väiksemat kaubamahtu kui möödunud aastal. Katastroofilist muutust eelmise aastaga võrreldes ei tule, aga sealt edasi on vaja kõvasti tööd teha. Konkurendid ei maga. Nende all mõtlen naabersadamaid.

Kas täna magate veidi paremini ka?

(Naerab.) Seda oskan homme hommikul öelda. Täna võib-olla mitte. Arvan, et järgmisel nädalal.

On pingeline olnud.

Kindlasti pole see lihtne ettevõte, mida juhtida. Kasumit teenivat ettevõtet on alati palju meeldivam juhtida, kollektiivil on palju meeldivam töötada. Kollektiivil ei pruugi olla niivõrd suurt mõju kasumi teenimisele, kuid väline imago mõjub negatiivselt.

Mida edasi teete, kui kolm kuud möödas on?

Sellest on vara rääkida.

Kuhu teid tõmbab?

Ma olen 46 aastat vana. (Naeruselt.) Väga palju muid asju teha ei oska, mida siiani teinud olen. Eks peab kaupade vahendamise ja logistikaga edasi tegelema.

Ettepanekuid on tulnud?

Pigem on ideid, kuidas edasi liikuda.

Hetkel kuum