Eesti teadlased uurisid Eesti idusid ja jõudsid järeldusele, et eestlase psühholoogiline profiil sobib innovatiivseks mõtlemiseks.
- Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dotsent Mait Rungi esinemas Äripäeva korraldatud konverentsil „Motivatsioon ja äri“. Foto: Urmas Kamdron
"Innovatiivset mõtlemist soodustavad enim uudishimu ja avatus uutele kogemustele; pärsivad kaastunne ja heasüdamlikkus. Peale avatuse mõjuvad positiivselt veel emotsionaalne stabiilsus (neurootilisuse pöördväärtus), meelekindlus ja ekstravertsus," rääkis Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna dotsent Mait Rungi Äripäeva konverentsil „
Motivatsioon ja äri“.
Eelmisel aastal tehtud Eesti idude uuringute tulemused kinnitasid seda karvapealt. „Eesti iduettevõtjad ongi avatud kogemusele, nad on väikse sotsiaalsusega ja nad on emotsionaalselt stabiilsed,“ märkis Rungi.
Tehnikaülikooli dotsendi sõnul uurisid nad iduettevõtetes töötavate inimeste isikuomadusi ja põhiväärtusi, kusjuures (emotsionaalne) intelligentsus arvati välja. Šnitti võeti angloameeriklastelt, kelle järgi saab inimese iseloomu kirjeldada umbes 4500 sõnaga, millest grupeerub suur iseloomuomaduste viisik. Avatus, meelekindlus, sotsiaalsus, ekstravertsus ja neurootilisus – omadused, mis on meis kõigis erineval määral ja erinevas kombinatsioonis olemas.
Näiteks avatud inimesed on uudishimulikud ja loomingulised. Meelekindlad on orienteeritud saavutustele ja on äärmiselt organiseeritud. Sotsiaalsete inimeste rinnal tihkame nutta, sest nad on heasüdamlikud, empaatilised ja usalduslikud. Ekstravertsed on aktiivsed ja sotsiaalsed, neurootilised aga ärevil, vaenulikud ja masendunud.
Idud sobivad tiimimängijatele
Peale iseloomuomaduste uuriti veel iduettevõtjate põhiväärtusi, mida on kokku kümme, ja Eesti iduettevõtete seas tehtud uuringud kinnitasid taas idudele seatud ootusi.
„Uuringud on näidanud, et enesemääratlemine peab olema innovatiivsel inimesel ehk iduettevõtjal kõige madalam," ütles Rungi ja iseloomustas indiviidi, kellel see väärtus prevaleerib: „Mõni kohe tahab ise otsustada, mida teha, kas minna otse, paremale või vasakule. Kõik otsused peavad olema tema tehtud.“ Ta lisas, et mida madalam on see väärtus, seda innovaatilisem on inimene.
Peale enesemääratlemise peavad kehvad olema ka mugandumus ja traditsioonid. Esimesel puhul on tegemist väga vaoshoitud ja korrektsust taga ajava, teisel puhul ühiseid norme järgida ihkava inimesega. „Sellised vanas asjas kinni olemised ei tööta innovatiivse ettevõtte puhul," sõnas ta.
Ülejäänud seitse põhiväärtust on stimulatsioon, hedonism, saavutused, võim, turvalisus, heasoovlikkus ja kõikehaaravas. „Kui stimulatsioon on kõrge, siis on tegemist adrenaliinisõltlasega. Benji-hüpped, langevarjuhüpped, lohesurf,“ kommenteeris Rungi ja tõi näiteks SpaceX-i omaniku Elon Muski, kes peab kogu aeg midagi uut ja huvitavat tegema nagu start-up’idel kombeks.
Kelles võimutseb hedonism, see tahab Rungi sõnul kogu aeg pidu pidada või rannas naudiskleda - nagu seltskonnatähed eesotsas Paris Hiltoniga.
Saavutused prevaleerivad sel, kes tahab midagi kätte võita ja kes püstitab lakkamatult eesmärke. Näiteks saada koolidiplomeid või pälvida muid edunäitajaid. Rungi tõi näiteks Real Madridi portugallasest ründetähe Cristiano Ronaldo.
Võim iseloomustab seda, kes tahab anda käsklusi, mida keegi tegema peab. Turvalisus aga seda, kes tahab, et kõik oleks tema ümber turvaline: alates keskkonnast kuni riigitasemeni välja. Heasoovlikkus prevaleerib inimeses, kelles on väga tugev soov teisi aidata; kõikehaaravus aga selles, kes ihkab võrdset kohtlemist - siia kuuluvad näiteks rohelise meelelaadiga inimesed.
Idudele sarnaseimad teadused
Peale iduettevõtete uuriti ka erialasid, mis nõuavad õppuritelt samu kompetentse kui idud oma töötajatelt. Leiti, et idudele võimalikult sarnased on sotsiaal- ja inseneriteadused.
Üldse ei tasuks palgata õppureid loodusteadusest ja põllumajandusest, sest nende alade tudengitel on kõige vähem iduettevõtjatega sarnaseid iseloomuomadusi, nagu ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus, stabiilsus ja avatus.
Väärtustelt leiab idudele sarnaseimad erialad sotsiaalteaduste valdkonnast, sest nendel erialadel õpib kõige rohkem neid, kes tahavad midagi uut avastada ning on orienteeritud saavutustele. Ka inseneriteadused käivad siia alla, sest need õppurid ihkavad enim võimu. Samuti meditsiin, kus enesemääratlemine on väike.
Õppimisvõimelt on idudele sarnaseimad meditsiini- ja sotsiaalteadused. Meditsiinis prevaleerib info hankimise ja transformeerimise oskus, sotsiaalteadustes aga info analüüsimine. Kõige vähem oskavad uut infot hankida, analüüsida, transformeerida ja rakendada loodus- ja põllumajandusteaduse üliõpilased.
Seotud lood
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.