Juhikindlustus kui vaktsiin infarkti vastu

Advokaadibüroo Soraineni korraldatud aruteluringis räägiti, millist kasu saab lõigata juhi vastutuskindlustusest ja kuidas seda Eestis populariseerida. 

Juhi vastutuskindlustus on kindlustusleping, mis tagab ettevõtete aktsionäridele ning fondi investoritele hüvitise, kui juht on eksinud, teinud läbimõtlematu otsuse või on juhtunud mõni ettenägematu õnnetus. Samas võimaldab see juhil endal rohkem riske võtta.

Luminori panga juht Erkki Raasuke tõdes, et pangas on juhi vastutuskindlustuse lepingud sõlmitud. BaltCapi juhtivpartner Simonas Gustainis ütles, et juhi vastutuskindlustus on nende jaoks töö loomulik osa. Raasukese sõnul on temal kindlustus olnud suurema osa viimasest 20 aastast.

Kokku 30aastase kindlustusäri kogemusega RT ProExeci juhi Kevin M. LaCroixi sõnul erineb juhi vastutuskindlustuse kultuur riigiti väga palju. Erineb see, kuivõrd levinud on juhtide eksimuste tõttu kohtusse kaebamine (see on tavapärane näiteks USAs) ning see, kuidas määratakse juhi vastutuse piire.

Kui USAs ja Lääne-Euroopas on palju juhtumeid, kus aktsionärid ja investorid on juhi kehva otsuse tõttu pidanud mõru pilli alla neelama, siis Eestis mitte. Raasukese sõnul on siinsed juhid riskidest väga teadlikud ja on osanud neist eemale tüürida. Sestap pole ka juhi vastutuskindlustust nähtud kui lahendust.

„Vastutuskindlustus on pisut nagu see, kui lähed enne rattaga sõitmist endale kiivrit ostma. Isegi kui sul kiiver on, ei püüa sa veoautole otsa sõita – tead, et saad ka kiiver peas haiget,“ illustreeris Raasuke.

LaCroix nentis, et 10-20 aastat tagasi oli ka USAs investeerimisfondidele ja riskikapitalfirmadele raske vastutuskindlustust maha müüa. „Nad tõid põhjenduseks, et neil on hea arusaam enda riskidest ning teavad, kus need paiknevad,“ möönis ta. Kindlustuse hinda peeti tollal ebaproportsionaalselt suureks. Pärast Madoffi investeerimisskandaali muutus aga kõik. „See oli hetk, kui kõik said aru, kui tähtis on oma investeeringuid kaitsta,“ sõnas ta. „On riske, mida me ei näe, ja millega me ei saa arvestada. Paraku need riskid ka päriselt realiseeruvad,“ lisas LaCroix.

Raasuke ja LaCroix möönsid, et Eestis annaks tõuke juhi vastutuskindlustuse populariseerimiseks üks-kaks mastaapsemat kohtuvaidlust. Pehmem variant, kuidas suhtumine võiks muutuda, on LaCroixi sõnul see, kui Tallina börsile tuleksid institutsionaalsed investorid, kellel oleksid siin tegutsevatele ettevõtetele väga selged nõudmised ja ootused.

Selle kohta, mis võib juhtuda, kui ettenägematud riskid realiseeruvad, toodi näiteks Tallinna Sadama korruptsiooniskandaal. Raasuke tõdes, et põhjus, miks sadama juhtkonnas sai pea kümme aastat korruptsioon vohada, oli viis, kuidas nõukogu valiti: kui nõukogusse määratakse valdkonnas pädevate juhtide asemel poliitikud, juhtubki nii. Kui riik tahaks Eesti ettevõtted tõhusamalt tööle panna, peaks riigifirmade juhtimine olema erasektorile musternäidis, kuidas asju peaks tegema.