Miks ostab Eesti riik idapiiril lisamaad kokku?

19. veebruar 2018, 16:05
Eesti riigipiir.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180219/NEWS/180219661/AR/0/AR-180219661.jpg

Jaanuari algul tuli avalikuks siseministeeriumi soov laiendada idapiiri väljaehitamiseks vajalikku piiririba veel 10 meetri ulatuses ning alustada uut maade väljaostmist omanikelt.

Täna vastas siseminister Andres Anvelt arupärimisele, mille esitasid riigikogu liikmed Andres Herkel, Artur Talvik, Külliki Kübarsepp, Krista Aru, Jüri Adams, Andres Ammas, Monika Haukanõmm ja Ain Lutsepp. Arupärijad soovisid teada, mis on kaalukad põhjused täiendava maade väljaostmise teostamiseks.

Anvelt selgitas, et projekteerimise käigus on rajatud 3,2 kilomeetri ulatuses kaks katselõiku, millele on paigaldatud seire- ja valvetehnika nii, nagu see saab olema tulevikus kogu väljaehitatud piiri ulatuses. Piirribale rajatavad elemendid on piiripost, loomatõkkeaed, piirdeaed, jäljeriba, erinevad sillad, purded ning tehniline seire- ja valvesüsteem.

„Jah, olemasolevat kümnemeetrist piiririba on planeeritud laiendada kuni – ma ütlen "kuni", sest see sõltub looduslikust keskkonnast antud kohas – 40 meetri peale,“ märkis minister.

Tema sõnul ostetakse maad juurde korraga kuni 30 meetri siilude kaupa sisemaa suunas. Maksimaalselt 30 meetri laiused ribad ostetakse juurde üldjuhul ainult siis, kui on tegemist metsaga kaetud alaga, seda eelkõige vältimaks puude langemist taristule. Haritavate põllumaade puhul näiteks võib kõne alla tulla ka olemasolev 10meetrine äralõige.

Anvelt ütles, et raha on kulunud kokku umbes 470 000, sellest tehingud 348 000 ja tehingutega seotud kulud 121 000, see on hindamine, mõõdistamine, notariteenused. Kokku on planeeritud maade omandamisele 939 757. Samas võimaldab laiem piiririba hoida ehituskulusid kokku pea 900 000 euro ulatuses, sest ehitusobjektil on ruumi ja on võimalik teha mitut ehitust korraga, ladustada ehitusmaterjale ja hoida tehnikat. Lisaks toob parema nähtavuse ja võimaliku kokkuhoiu seiretehnika pealt ja ka hilisemal piiririba hooldamisel.

Anvelt selgitas, et piiriäärsete maade omanikega suheldakse, räägitakse läbi, informeeritakse. „Jah, see on ebamugav, kuid samas on seni toimunud maade võõrandamine poolte kokkuleppel. Omanikud mõistavad üldjoontes, et riigipiiri väljaehitamine on hädavajalik. Pigem kurdetakse piirkonna maa madala turuhinna üle, kuid selle kompenseerimiseks siis kõikidele maaomanikele äralõigatavate maa- ja metsaüksuste turuväärtuste lisaks maksame kompensatsiooni 1000 eurot ning kanname muidugi kõik tehinguga seonduvad kulud,“ selgitas siseminister.

Anvelti sõnul moodustavad halduskulud neljandiku maade võõrandamisele planeeritud kuludest, see on 230 000. Maade võõrandamisega loodetakse lõpetada selle aasta jooksul.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. February 2018, 16:06

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing