Hiilgav tootlus Indiast – on see võimalik?

Majanduse kiire kasv Indias lubab oodata ettevõtete tulude kasvu. „India on kahtlemata üks säravatest pärlitest ca 7% oodatava majanduskasvuga nii sel kui ka järgmisel aastal. Alates 2014. aastast on tööstustoodangu mahu kasv küündinud Indias suhteliselt stabiilselt 5% tasemele (veebruaris 2018 +7,5%) aasta arvestuses, mis viitab majanduse konkurentsivõimele ka suhteliselt kiire hinnakasvu tingimustes,“ rääkis Luminori investeerimisnõustamise arendusjuht Anton Skvortsov.

Luminori portfellis leiab Aasiat ohtrasti. „Arvestades positiivse majanduse ja ettevõtete kasumite kasvu väljavaatega, oleme oma taktilises varade jaotuses hoidnud Aasia regiooni tervikuna ülekaalus,“ kommenteeris Skvortsov.

Alates 2001. aastast on India ettevõtete omakapitali tootlikkus (ROE) olnud keskmiselt 19 protsenti. Arenenud riikide keskmine tootlikkus on olnud samal perioodil 11 protsenti ning arenevatel riikidel 14 protsenti.

Juhtiv erapank HDFC on 18protsendise omakapitali tootlikkusega maailma pankade hulgas esikümnes. Hindustan Unileveri omakapitali tootlikkus on 77 protsendiga kaks korda suurem emafirma omast. Head tootlikkust on näidanud ka lihtsamad tööstused, näiteks tsemendi tootmine.

„Kuigi India majanduslikud väljavaated on silmapaistvad, tuleb investeerides arvestada ka sellega, kui palju need väljavaated on juba aktsiate hinda sisse arvestatud. Hinna/kasumi suhtarvu poolest on India oma ajaloolisest keskmisest hinnatasemest kõrgemal ning on tegelikult ka kõigist teistest arenevatest turgudest kallim,“ ütles Skvortsov. Hindustan Unileveri hinna ja kasumi suhe (P/E) on ligi 67 peal. HDFC-l on sama näitaja 32.

Luminor soovitab investorile hajutatud portfelli. „Sellisel juhul on riskid paremini juhitud ning hinnakõikumine ka üldjuhul väiksem. Seega India kasvule panustada soovija võiks lihtsalt suurendada regiooni osakaalu oma globaalselt hajutatud portfellis. Ning arvestades sellega, et kogu areneval Aasia regioonil on positiivsed väljavaated, siis riskide hajutamiseks on mõistlik kogu seda regiooni ülekaalus hoida,“ ütles Skvortsov.

Luminori pakkumises on olemas näiteks Nordea Indian Equity fund. „Lisaks on olemas passiivsed börsil kaubeldavad fondid, ehk ETFid. Nende vahel valikut tehes peaks investor mõtlema, milline investeerimisstrateegia on talle sobivaim,“ kommenteeris Skvortsov.

SEB Marketsi juht Kristofer Vähi sõnul on Indiasse kõige lihtsam investeerida ETFide kaudu. „Kui soovida puhast India investeeringut, siis võib kaaluda selliseid Euroopas noteeritud ETFe nagu XNIF, mis jäljendab India 50 suurima börsiettevõtte aktsiat, või XCS5, mis katab India börsi veidi laiemalt. Teine variant on valida Aasia või arenevate turgude ETFide vahel, kus India on üks paljudest komponentidest.“

Vähi toob välja, et arenevate turgude puhul tuleb arvestada, et kiirema kasvuga käib kaasas ka suurem risk. „Kui valida investeerimisobjektiks ainult üks riik, siis on teravaim risk ilmselt poliitiline risk. Vara võidakse riigistada, valuuta devalveerida ning võtta vastu üldiseid ärikeskkonnale, arengule ja investeeringutele ebasoodsaid otsuseid,“ ütles Vähi.

Investor peaks riski hajutama vastavalt enda taluvusele ja valima sobiva fondi. “Kui tahta üldiselt panustada sellele teesile, et arenevad turud kasvavad kiiremini ja pakuvad suuremat tootlust, siis tasuks kaaluda laiapõhjalist investeeringut, sest kunagi ei või teada, milline regioon paremini toodab,“ ütles Vähi, kuid lisas, et kuna kõik arenevad turud ei tee sama head tootlust ja seetõttu, tahtes kindlat vaadet võtta, peaks valima kitsama fondi.

Oluline on ka valuutarisk. „Tugeva börsitootluse võib ära süüa sealse valuuta märkimisväärne nõrgenemine. See on faktor, millega arvestada, aga rahvusvaheliselt investeerides on tegu ka paratamatusega. Valuutarisk on sellistes investeeringutes lihtsalt üks komponent tururiskist ega peaks ilmselt iseenesest olema piisav põhjus, et jätta raha globaalselt paigutamata,“ ütles vähi.

Indias tegutsevad börsiettevõtted on pidanud rinda pistma kehva infrastruktuuriga. Miljonite klientideni on võimalik jõuda ainult mööda jalgteed. Uute ja säravate kontorihoonete kõrval asuvad avatud kanalisatsioonikraavid ja lokkab mustus. Logistikavõrgu ülesehitamine võib võtta 10–20 aastat. Kapitali ja maa saamine uue ettevõtte alustamiseks võib olla erakordselt raske, kuid see hoiab mingil määral eemal ka konkurentsi. Näiteks suurimal autotootjal Maruti-Suzukil on kolm korda rohkem esindusi kui lähimal konkurendil.

India majandus on maailmas suuruselt seitsmes ning börs suuruselt üheksas. Kuid maa ise ei ole selline nagu ükski teine suur majandus. Varimajandus moodustab ligikaudu 50% kogu majandusest, 80–90% töökohtadest ja 90% firmadest, kirjutab The Economist. Maailmapanga koostatud äritegemise lihtsuse edetabelis asub India 130. kohal.

Raha hakkas hulgaliselt börsile voolama pärast 2016. aasta lõpus, mil kehtivuse kaotasid 500- ja 1000ruupiased kupüürid. See tõmbas majandusele mõneks ajaks piduri peale. Inimesed olid sunnitud kasutud kupüürid panka viima ning pangahoiuste maht kasvas keskpanga hinnangul umbkaudu 43–66 miljardit dollarit, kirjutab Financial Times.

Suur osa rahast leidis tee investeerimisfondidesse, kuhu eelmise aasta üheksa kuu jooksul liikus 62 miljardit dollarit. Samal perioodil aasta varem kaotasid fondid 30,8 miljardi dollari jagu raha.

Järgmise löögina majandusele tuli üleriigiliselt kehtestatud käibemaks. Jõustatud maks on peale esialgse segaduse loonud Indiast esimest korda ühtse turu. Tugevam järelevalve ja soodustused maksukuulekatele ettevõtetele innustasid seni varimajanduses toimetanud äridega vähem tegelema.

Ühed võitjad sellest olid börsil noteeritud ettevõtted, kes ei saanud endale varimajanduses osalemist lubada, kuid pidid samas konkureerima ebaausate ettevõtetega. Võitjana tuuakse välja näiteks nii toidu- kui ka terasetootjad ning ka näiteks ettevõte Titan, Tata konglomeraadi juveeliäri, mille aktsia on alates eelmise aasta juulist tõusnud ligi 70 protsenti. Väljavaate suhtes on positiivne olnud ka turg, praegu on Titani P/E suhe 112.