VKG rabeles madalseisust välja

VKG märgib, et teise kvartali märksõnaks oli õlihindade tõus: Brenti toornafta keskmine hind oli 75 dollarit barreli eest, mis on 48% võrra ehk 24 dollarit barreli eest kõrgem, kui oli 2017. aasta II kvartalis. VKG jaoks läks osa sellest tõusust kaduma dollari nõrgenemise tõttu, kuid ka grupi toodangu referentsiks oleva 1% kütteõli keskmine hind tõusis II kvartalis 29% võrra, tasemele 342 eurot tonni eest.

"Tundub, et neli aastat kestnud õlituru madalseis on selleks korraks möödas ja Eesti põlevkiviõlitööstused saavad hakata tulevasteks hinnakõikumisteks reserve koguma. Õlituru volatiilsust arvestades ootab meid varem või hiljem ees mingi korrektsioon," kommenteeris VKG finantsdirektor Jaanis Sepp.

Kaubaõlide toodang kasvas II kvartalis 7,6% võrra, 149 000 tonnini ja juunis jõuti kuise kaubaõli toodangu rekordini, tõstes see 57 000 tonnini.
Olulist rolli tootmismahtude kasvus mängis juunis Kiviteri vabriku taaskäivitamine tänu Eesti Energiaga saavutatud kokkuleppele tükikivi ostmiseks. Ettevõtte hinnangul kasvupotentsiaali jagub, sest III kvartalis käivitub VKG viimase aasta suurim arendus, tsirkulatsioonõlide puhastamisprojekt.

Ojamaa kaevandus töötab maksimaalsel lubatud võimsusel. II kvartalis toodeti 1,10 miljonit tonni kaubakivi ehk 9% rohkem võrreldes eelmise aasta II kvartaliga.

VKG Energia suurendas elektri tootmist 15% võrra, 133 gigavatt-tunnini. Tavatult soojad mai ja juuni vähendasid aga soojusenergia nõudlust ning VKG Soojuse edastatav soojusenergia langes 23% võrra, 34 gigavatt-tunnini.

VKG II kvartali konsolideeritud käive oli 49,8 miljonit eurot (+27%) ja kasum 5,7 miljonit eurot (eelmise aasta II kvartali lõpetas kontsern 3miljonilise kahjumiga).

Suuremad investeeringud II kvartalis olid Ojamaa kaevanduse töökindluse ja tootlikkuse tõhustamisse. Jätkati keskkonnaprojektidega. Kokku investeeriti II kvartalis 4,7 miljonit eurot (-15,6%). Riigieelarvesse panustati maksude ja tasudega kokku 9,7 miljonit eurot (+4,8%).