Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Monopolist või lihtsalt teistest osavam ärimees?

    Suvel oma Tartu–Tallinna bussiliini kinni pannud Tiit Pruuli kurdab, et Hugo Osula kätte on koondumas sisuliselt bussimonopol. Konkurentsiamet ongi Osula luubi alla võtnud, viimane aga leiab, et on lihtsalt teistest parema ärivaistuga.

    Pruuli rääkis Äripäevale, et bussisektori olukord on nutune – kasumid kahanevad kõigil, päris rahul pole ei ettevõtjad, reisijad ega tellijad. "Avalikel hangetel on hinnavahed tavaliselt hästi väikesed, sente saetakse pooleks. "Muretu dotatsiooniäri" müüdi paikapidamatus hakkab kõigile selgeks saama. Ennustan, et lähiajal ilmnevad mõnegi keskmise suurusega bussiettevõtte rasked probleemid," sõnas Pruuli.

    Hugo Osula on alates möödund kümnendi keskpaigast seadnud endale eesmärgi konkureerida sõiduauto, mitte Tiit Pruuliga.

    Hugo Osula
    Siiski leidub Pruuli sõnul üks mees, kellel läheb enam-vähem hästi. "See on põhiliselt kommertsliine opereeriv Hugo Osula, kes on täiskäigul teel bussimonopoli suunas. Ettevõtjana tuleb teda kadestadagi, kindlasti ka kiita rangete kvaliteedinõuete ja palju muu eest, aga kodanikuna peaks siiski küsima, kas see on Eestile hea," leiab Pruuli.
    Tema meelest peaks sellele küsimusele vastama konkurentsiamet, "Mulle tundub, et see ametkond on veidi laisk olnud. Hiljuti käisid meil külas ühe Põhjamaade bussifirmasid koondava liidu esindajad, kes olid väga imestunud – kuidas saab olla nii, et üks ettevõtja domineerib bussioperaatorina, tal on monopol piletimüügis (T-pilet) ja kontrollib riigi kaht suurimat bussijaama. Piletimüük ja bussijaamad peaks olema operaatorist täiesti eraldi seisvad asjad," märkis Pruuli.

    Postimees kirjutas, et Transpordi Ametiühingusse kuuluvad bussijuhid pole nõus praeguse palgaga tööd jätkama ja kui riik neile appi ei tule, ähvardavad nad tasuta ühistranspordi sootuks seisma panna. Üliterav konkurents avalikel liinihangetel on ametiühingu hinnangul loonud olukorra, kus ettevõtetel polegi võimalust palkasid tõsta.

    Uurimine käibki
    Konkurentsiametist anti aga teada, et kuigi neile pole viimastel aastatel Lux Expressi tegevuse kohta kaebusi laekunud, on nad Osula kontserni ise proaktiivselt luubi alla võtnud. Ajend oli aga just Pruuli otsus oma liin sulgeda. Konkurentsi jõudis Pruuli Osulale pakkuda napid kaheksa kuud, mullu novembrist tänavu juulini.
    "Pärast GoBusi lahkumist Tallinna–Tartu liinilt alustas konkurentsiamet omal algatusel järelevalvemenetluse Lux Express Estonia ASi ja T Grupp ASi (T-pilet) tegevuse kontrollimiseks. Praegu on menetlus pooleli. Ehkki turgu valitseva seisundi tuvastamine on üldiselt seotud konkreetse juhtumi asjaoludega, siis teatud suurematel liinidel (näiteks Tallinna–Tartu) on Lux Express ülekaalukalt suurim turuosaline," ütles ameti kommunikatsioonijuht Maarja Uulits.
    "Iseenesest ei ole vedajal keelatud omada bussijaamasid ja piletimüügisüsteemi, kuid siinjuures tuleb kindlasti järgida, et teiste vedajatega toimuks koostöö samadel alustel ja konkurentide tegevust ei piirata," toonitas Uulits.
    Osula: Pruuli pole mulle konkurent
    Hugo Osula teatas Pruuli väidetest kuuldes, et viimane pole talle üldse konkurent. "Hugo Osula on alates möödund kümnendi keskpaigast seadnud endale eesmärgi konkureerida sõiduauto, mitte Tiit Pruuliga. Juba siis oli selge, et traditsioonilisel bussiettevõttel Eestis kommertstulupõhiselt jätkusuutlikkust pole. Auto oli juba kuningas, riik kuulutas, et investeerib reisirongi," alustas Osula.
    Tema sõnul oli selge, et vanaviisi edasi ei saa. Välja arendati Lux Expressi kontseptsioon, mille kohta Osula ütleb rõhuga "tipptoode". "Segmenteerida reisijad. Et bussis oleks koos need, kes suudavad maksta ükskõik mis hinda, ning ka need, kes kalkuleerivad. Ja kõige olulisem – pakume bussis reisijale lisaaega, ta saab tööd teha, meelelahutust nautida, ta saab niisama mõnuleda bussiistme peal need kaks tundi," rääkis Osula.
    Pruuli tegi Osula arvates lihtsalt äriliselt vale otsuse. "Tiit Pruuli võib rääkida mida iganes – ta tuli turule bussidega, millega mina sõitsin 15 aastat tagasi. Vaene mees, oma vale kontseptsiooni ellu viies ei peaks mind küll süüdistama monopoolsuses ja milles iganes," leidis Osula.
    Pruulil soovitas ta olla innovatiivsem. "Jõudu talle, tegutsegu, aga seejuures pakkugu väikesele Eesti turule äärmiselt innovatiivseid tooteid. Kui maailma tipptasemel teenust ei suuda pakkuda, siis on sul kaks võimalust – mine kerja riigi käest lisaraha või pane oma väravad kinni, see on kahjuks niimoodi... Kõrvalt vaadates võib tõesti tunduda, et Hugo Osula on monopol, aga see töö, mis on tehtud... Meie piletimüügi platvorm töötab ka Lääne-Euroopas. Aasta lõpus läheb see Põhjamaades tööle, sinna on investeeritud miljoneid. Tehku ise!" sõnas ta.
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.