Jaga lugu:

Aivo Adamson leidis taas uue töö

Veel kevadel juhtis Aivo Adamson Versobanki, mis kaotas päevapealt tegevusloa.Foto: Andras Kralla

Viimati Versobanka juhtinud Aivo Adamson leidis uue töö ÜROs, kus hakkab organisatsiooni arenguprogrammile digitaliseerimislahendusi pakkuma.

Adamson alustas tööd ÜRO Arenguprogrammis, täna lendab ta New Yorki, kus organisatsiooni peakontor asub. Programmi värbajad rahapesuprobleemide tõttu sel kevadel päevapealt suletud Versobanki kohta Adamsonilt ei küsinud, kuid ta tunnistas, et kartis teema kerkimist.

„Oli hirm. Kui guugeldada ning tuleb välja, et pank on likvideeritud ja mina olin panga viimane juhatuse esimees, siis tekib hirm, kuidas seda interpreteeritakse,“ rääkis Adamson. „Kirjutasin oma CVsse nii nagu asjad olid – minu ja teiste uute juhatuse liikmete tegevus ei viinud panga likvideerimiseni."

Pärast Versobanki kinnipanekut end töötuna arvele võtnud Adamson hakkas juunis juhtima Alexela grupi nõukogu, mida vedas enne teda Alexela Groupi suuromanik Heiti Hääl. Adamson on varem olnud Hansapanga juhatuse liige, maanteeameti peadirektor ja Starmani juht.

Starmani juhtis Adamson ligi kaks aastat, kuni uus omanik Elisa lepingu lõpetas. Adamson rääkis toona, et teda kutsuti Starmani gruppi ehitama, kuid uus omanik otsustas teisiti. Starmani siirdus Adamson 2015. aasta juunis. Enne seda töötas ta 2012. aastast maanteeameti peadirektorina, varem panganduses.

Tuttava soovitus

Praegu soovitas Adamsoni ÜROle E-riigi Akadeemia juhatuse liige Hannes Astok, kes on osalenud akadeemias rahvusvahelistes e-valitsemist, e-kaasamist ja e-demokraatiat edendavates projektides. “Ta viis meid kokku,” lausus Adamson. Tema sõnul tuli kandideerimisel kasuks maanteeameti juhtimine, just e-teenuste arendamine.

Laia teemaderingiga, näiteks kliimasoojenemisest kuni soolise võrdõiguslikkuseni tegelev Arenguprogramm ootab, et Adamson aitaks nende töökorraldust automatiseerida ja digitaliseerida, misjärel algab tehnoloogia valimine.

Kolm kuud tööd

Nõuniku ametis on Adamson kolm kuud. Mis saab edasi, ta veel ei tea. „See sõltub sellest, milline on töö tulemus,“ ütles Adamson ja avas, milliseid raskusi töös näeb. „Nõu anda on lihtne, aga raskused tulevad siis, kui hakatakse programmi ellu viima – erinevad riigid, kultuurid, riikide erinevad programmide küpsusastmed ja toimetamised.“

Adamson selgitas, et õpetab, kuidas Arenguprogramm võiks oma ärilised protsessid automatiseeritult üles ehitada.

Arenguprogrammi liikmete hulgas on 170 riiki, kes võrduvad kliendiga, sõnas Adamson. „Tähtis on, kuidas need kliendid saaksid kõige lihtsamalt kasu selle organisatsiooni eksisteerimisest, võites näiteks ajaliselt programmide elluviimisel,“ rääkis ta.

ÜRO Arenguprogramm on ÜRO ülemaailmne arengule sihitud võrgustik, mille eesmärk on toetada riiklikke ja regionaalseid arenguprogramme, tähelepanu keskmes on madalama elatustasemega riigid ja arengumaad.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Aivo Adamson

Jaga lugu: