Kuidas kroonilise väsimusega toime tulla?

Meil kõigil on päevi, kus me tunneme rohkem ärevust või masendust. Kui sinu rutiin ja graafik pole muutunud ning sa oled hakanud suuremas koguses kohvi jooma, siis võid sa olla stressis või õnnetu ning pole seda endale tunnistanud, kirjutab portaal Inc.com.

Arstid ja teadlased on aastaid öelnud, et kurnatus on depressiooni ja ärevuse üks sümptomitest. Nüüd on nad saanud palju teadlikumaks, mis tegelikult inimese kehaga taolises olukorras toimub. Kõik algab põgene või võitle reaktsioonist (fight-or-flight). Stressirohked sündmused – isegi positiivsed, nagu pulmade planeerimine – aktiveerivad selle reaktsiooni ning tekitavad stressihormoonide vallandumise (näiteks adrenaliin). Need hormoonid tekitavad mõõdetavaid psühholoogilisi muutusi, nagu kiirenenud südamerütm, mille eesmärk on panna sinu keha häireseisundisse, mis võimaldaks ohu eest pääseda. Kuna kortisooli tase tõuseb, siis serotoniini ja dopamiini tase langeb. Teadlased on leidnud, et stressi ja hipokampuse neurogeneesi (närvirakkude juurdekasv) vahel on korrelatsioon, mis omakorda tekitab depressiivseid sümptomeid.

Teooria kohaselt on kurnatus lihtsalt kompenseeriv mehhanism. Stressihormoonid võivad häirida neuroloogilist „automaatkaitset“ ning blokeerida nii hipokampuse kui ka amügdala (mandeltuuma) retseptorite glükoosi omandamist. See kaitseb neid ajuosi liigse ärrituse eest, aga see muudab ka õnne tundmise raskemaks ning alandab sinu energiataset.

Allpool on toodud kolm asja, mida tuleb töötajate stressi puhul meeles pidada:

Kurnatuse suurenemine võib tähendada, et sinu meeskonnal on vaja rohkem aega lõdvestumiseks, puhkamiseks ning lõbutsemiseks. See võib ettevõtete jaoks tähendada ka rohkem kulusid – olgu selleks paindlikuma graafiku loomine, uinakute võimaldamine või inimeste probleemidega tegelemine. Inimesed võivad arvata, et nad on väsinud mingi muu põhjuse tõttu, näiteks vähene liikumine. Nad võivad ka oma kurnatusest vaikida, sest vaimse tervisega on seotud eelarvamused. Lisaks tahetakse paista tugevad ja võimekad. Ettevõtja ja juhina peaksid sa olukorda jälgima ning pakkuma toetust. Selleks tuleb avatult probleemidest rääkida, kui sa märkad töötaja rahulolu langust.

Teiseks tuleb meeles pidada, et kurnatus mõjutab produktiivsust ja otsuste tegemist negatiivselt. Kõige hullem asi, mida sellises olukorras teha, on liigselt kritiseerida ja näpuga näidata. See ei tähenda, et inimesed on vastutustundetud. Ärritumine või vigadele ebasõbralikult näpuga näitamine võivad inimestes veelgi rohkem stressi tekitada ja kurnatuse probleemi suurendada. Ära eelda, et töötajad ei taha edu saavutada. Anna neile võimalus oma vead heastada ning tegele töö juures olevate stressiallikate eemaldamisega.

Viimaks – tuleb aru saada, et iga inimene on erisugune. See, mis on ühe inimese jaoks stressirohke, ei ole teise jaoks probleem. Üldiste eesmärkide ja standardite kehtestamine on hea, aga kindlasti tuleks meeskonnaliikmeid tundma õppida. See võimaldab neist paremini aru saada ja nende õnnetunnet ning energiat suurendada. Ära tee ainult pinnapealseid nalju sellest, kuidas kõigil on vaja enne koosolekut kohvi juua. Näe vaeva, et luua inimestega usalduslik suhe. Kui töötajal tekib stress, siis sellest rääkides tunneb ta ennast vabamalt.