Artikkel

    Eduka puidutööstuse päästmine: omanikud ja juht on vahetunud, detailid ähmased

    Suvel suurte raskuste tõttu saneerimisele läinud Eesti üks esimesi edukaid puitmajatootjaid Ritsu on uue omaniku sõnul taastumas. Saneerimisnõustaja sõnul aga läheb Tõrva ühe suurima tööandja saneerimisega veel pikemalt aega.

    Ritsu pikaaegne omanik Ants Randmaa (paremal) tutvustas veel eelmisel aastal oma ettevõtte toodangut president Kersti Kaljulaidile, kuid nüüdseks on mees ettevõttest lahkunud.Foto: Valgamaalane/Scanpix
    27 aastat tagasi tagasi asutatud ettevõttest on nüüdseks lahkunud omanik Ants Randmaa, kes müüs osaluse ettevõttes koos poja Andrus Randmaaga augusti keskel. "Ma tean, et kõik Ritsus sujub ja asi toimib," ütles Ants Randmaa. Tema sõnul müüs ta osaluse ettevõttes kõrge ea tõttu.
    Oktoobri teises pooles lahkus Ritsust tegevjuht Elari Kivisoo. "Seal olid omad küsimused, mis polegi nii tähtsad. Seal olid prioriteetide küsimused ja kokkuvõttes oli vastastikku nii kasulikum," ütles Kivisoo lahkumise kohta.
    "Lihtne ei ole"
    Randmaadelt ostis ettevõtte Rait Allik, kes esimese hooga kinnitab, et praeguseks on saneerimiskava täidetud, kuid lühikese kommentaari lõpus tunnistab, et kava alles täidetakse. "Ma kommenteeriks seda nii – saneerimiskava täidetakse, lihtne ei ole ja katsume seda edukalt edasi täita," jäi Allik napisõnaliseks.
    Sama kidakeelseks jäi ka Ritsu nõukogu esimees Lauri Uibopuu, kes keeldus kommentaaride jagamisest, ja saneerimist nõustanud advokaat Margo Lemetti. "Kava on vastu võetud, kohtulikult kinnitatud ja selle täitmine toimub pikema aja jooksul," ütles Lemetti.

    Tasub teada

    Äripäeva Infopanga andmetel on ettevõtte maksuvõlg 17. detsembri seisuga üle 122 000 euro. Suvel, kui Äripäev saneerimise kavast kirjutas, firma võlgade kokkulugemine alles käis, kuid võlgu oli vähemalt 400 000 eurot. Kohtule esitas Ritsu saneerimisavalduse aprilli lõpus ja kohus otsustas menetluse algatada 10. mail. Ettevõte pidi saneerimiskava esitama 9. juuliks.

    Tänavu kolmandas kvartalis andis Ritsu tööd 47 inimesele ja oli tasunud üle 84 000 euro riiklikke makse. Ettevõtte käive oli kolmandas kvartalis 590 973 eurot.

    Aastal 2016 oli firma miinuses 112 000 euroga, aasta varem vaatas vastu ligi 148 000 euro suurune kahjum. Juunis ütles advokaat Margo Lemetti, et Ritsu raskused tekkisid viimaste aastate kahjumist ja üleinvesteerimisest.

    Pisut rohkem oli ettevõtte käekäigust valmis rääkima Tõrva vallavanem Maido Ruusmann. Tema teada tehakse ettevõtte päästmise nimel suuri pingutusi. Ruusmann tunnistas, et Ritsu olukord oli vahepeal üpris keeruline ja ettevõte seisis silmitsi tumedaima stsenaariumi ehk uste sulgemisega. "Teatud reorganiseerimised on toimunud ja tean, et osa inimesi on kaotanud töö ning ka leidnud töö," selgitas Ruusmann. Teisalt ei osanud ta öelda, kui paljusid töötajaid muudatused on puudutanud, kuid kinnitas sellegipoolest, et mingit sotsiaalkriisi pole tekkinud.
    Olles kaudselt kursis saneerimise praeguse käiguga, on Ruusmann tuleviku suhtes positiivselt meelestatud. "Loomulikult kui ettevõte satub saneerimisse, siis keegi pihta saab. Olgu need võlausaldajad või töötajad," nentis Tõrva vallavanem. "Kuid meie jaoks on oluline, et lühiajalistesse raskustesse sattunud ettevõte jätkaks ikkagi pikaajaliselt piirkonnas tegevust," lisas Ruusmann.
    Ta ütles, et hoiab Ritsule pöialt. "Aktsiaselts Ritsu on kohalikul tasandil oluline maksumaksja ja innovatiivne tööandja. Kõik presidendid ja peaministrid on sealt läbi jooksnud ehk see on hea näide Tõrva valla ettevõtlikust keskkonnast," märkis Tõrva vallavanem.
    Mis Ritsuga juhtus?
    Ritsu sattus raskustesse umbes poolteist aastat tagasi. Juunis ütles Ritsu endine omanik Ants Randmaa Äripäevale, et finantsprobleeme põhjustas mitu vastu taevast läinud lepingut nii Aserbaidžaanis, Suurbritannias kui ka Skandinaavias.
    Üks põhjus, miks firma saneerimist vajab, peitub vastu taevast lennanud lepingutes. Randmaa tõi näiteks loo Aserbaidžaanist. "Kurss langes kahel korral 35 protsenti ja siis pandi meie sealne vahendaja kümneks aastaks vangi …," ütles Randmaa ja lisas, et Ritsule tähendas see 100 000 eurot miinust.
    Ka kursimuutused mujal andsid löögi. Suurbritannia oli suurepärane turg, kiitis Randmaa. "Ja mida tegi Brexit … seal on praktiliselt surnuaed," rääkis ta. "Toorme hind on kõigi aegade kõrgeim, nii kõrge polnud ka viimase masu ajal. Palgakulu muudkui kasvab ja puitu lihtsalt ei ole ning nüüd tuleb välja, et tahetakse peldikupaberi tootmiseks ehitada tselluloositehast …"
    Samuti toibub Ritsu petuskeemidest. Tööde vastuvõtjad ei vaevu enam Randmaa sõnul vigu isegi otsima. "Üks võttis silma all naela kätte, tõmbas sügava soone trepikäsipuule ja ütles, et on ju viga," kirjeldas ta lugu Hollandi vahendajaga. "Vahepeal oli rõõmus aeg. Eesti läks, tõusis ja oli parim, aga praegu on maailm kuidagi nii kurjaks läinud."
    Peavalu tekitavad ka Skandinaavia maade tellijad. Sellega nõustuvad ka teised tootjad ja puitmajatootjate liidu juht. Partnerid põhjas on hakanud sihilikult alt vedama. Kogu raha Eesti tootjad alati ei saa, tasumata võib jääda 10–15 protsenti hinnast. "Ütlevad otse näkku, et mine kohtusse, aga sa ju ei tee seda, sest kohtus läheb sul kallimaks," lausus Randmaa. "See on reegel, oma paar aastat kindlasti. Arvan, et tänapäevaste projektiärimeeste planeeritud kasum. Nad on läinud sedavõrd ülbeks," kirjeldas Randmaa.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Anu-Mall Naarits: dialoog tehisajuga – Eesti sport vajab innovatiivset andmepanka
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Air France-KLM ja Lufthansa jahivad pankrotistunud lennufirmat
Air France-KLM ja Saksa lennuhiid Lufthansa soovivad mõlemad osta Suurbritannia pankrotistunud lennundusettevõtet Flybe, vahendab Bloomberg.
Air France-KLM ja Saksa lennuhiid Lufthansa soovivad mõlemad osta Suurbritannia pankrotistunud lennundusettevõtet Flybe, vahendab Bloomberg.

Olulisemad uudised

Nädala lood. Kinnisvaramadin Tallinna kesklinnas, vaesuvad vallad ning meditsiinifirma välkpankrot
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.