Eduka puidutööstuse päästmine: omanikud ja juht on vahetunud, detailid ähmased

Artikkel

- Uudised
- Allan Rajavee
- 18. detsember 2018 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eduka puidutööstuse päästmine: omanikud ja juht on vahetunud, detailid ähmased
Suvel suurte raskuste tõttu saneerimisele läinud Eesti üks esimesi edukaid puitmajatootjaid Ritsu on uue omaniku sõnul taastumas. Saneerimisnõustaja sõnul aga läheb Tõrva ühe suurima tööandja saneerimisega veel pikemalt aega.
Ritsu pikaaegne omanik Ants Randmaa (paremal) tutvustas veel eelmisel aastal oma ettevõtte toodangut president Kersti Kaljulaidile, kuid nüüdseks on mees ettevõttest lahkunud.Foto: Valgamaalane/Scanpix
27 aastat tagasi tagasi asutatud ettevõttest on nüüdseks lahkunud omanik Ants Randmaa, kes müüs osaluse ettevõttes koos poja Andrus Randmaaga augusti keskel. "Ma tean, et kõik Ritsus sujub ja asi toimib," ütles Ants Randmaa. Tema sõnul müüs ta osaluse ettevõttes kõrge ea tõttu.
Oktoobri teises pooles lahkus Ritsust tegevjuht Elari Kivisoo. "Seal olid omad küsimused, mis polegi nii tähtsad. Seal olid prioriteetide küsimused ja kokkuvõttes oli vastastikku nii kasulikum," ütles Kivisoo lahkumise kohta.
"Lihtne ei ole"
Randmaadelt ostis ettevõtte Rait Allik, kes esimese hooga kinnitab, et praeguseks on saneerimiskava täidetud, kuid lühikese kommentaari lõpus tunnistab, et kava alles täidetakse. "Ma kommenteeriks seda nii – saneerimiskava täidetakse, lihtne ei ole ja katsume seda edukalt edasi täita," jäi Allik napisõnaliseks.
Sama kidakeelseks jäi ka Ritsu nõukogu esimees Lauri Uibopuu, kes keeldus kommentaaride jagamisest, ja saneerimist nõustanud advokaat Margo Lemetti. "Kava on vastu võetud, kohtulikult kinnitatud ja selle täitmine toimub pikema aja jooksul," ütles Lemetti.
Tasub teada
Äripäeva Infopanga andmetel on ettevõtte maksuvõlg 17. detsembri seisuga üle 122 000 euro. Suvel, kui Äripäev saneerimise kavast kirjutas, firma võlgade kokkulugemine alles käis, kuid võlgu oli vähemalt 400 000 eurot. Kohtule esitas Ritsu saneerimisavalduse aprilli lõpus ja kohus otsustas menetluse algatada 10. mail. Ettevõte pidi saneerimiskava esitama 9. juuliks.
Tänavu kolmandas kvartalis andis Ritsu tööd 47 inimesele ja oli tasunud üle 84 000 euro riiklikke makse. Ettevõtte käive oli kolmandas kvartalis 590 973 eurot.
Aastal 2016 oli firma miinuses 112 000 euroga, aasta varem vaatas vastu ligi 148 000 euro suurune kahjum. Juunis ütles advokaat Margo Lemetti, et Ritsu raskused tekkisid viimaste aastate kahjumist ja üleinvesteerimisest.
Pisut rohkem oli ettevõtte käekäigust valmis rääkima Tõrva vallavanem Maido Ruusmann. Tema teada tehakse ettevõtte päästmise nimel suuri pingutusi. Ruusmann tunnistas, et Ritsu olukord oli vahepeal üpris keeruline ja ettevõte seisis silmitsi tumedaima stsenaariumi ehk uste sulgemisega. "Teatud reorganiseerimised on toimunud ja tean, et osa inimesi on kaotanud töö ning ka leidnud töö," selgitas Ruusmann. Teisalt ei osanud ta öelda, kui paljusid töötajaid muudatused on puudutanud, kuid kinnitas sellegipoolest, et mingit sotsiaalkriisi pole tekkinud.
Olles kaudselt kursis saneerimise praeguse käiguga, on Ruusmann tuleviku suhtes positiivselt meelestatud. "Loomulikult kui ettevõte satub saneerimisse, siis keegi pihta saab. Olgu need võlausaldajad või töötajad," nentis Tõrva vallavanem. "Kuid meie jaoks on oluline, et lühiajalistesse raskustesse sattunud ettevõte jätkaks ikkagi pikaajaliselt piirkonnas tegevust," lisas Ruusmann.
Ta ütles, et hoiab Ritsule pöialt. "Aktsiaselts Ritsu on kohalikul tasandil oluline maksumaksja ja innovatiivne tööandja. Kõik presidendid ja peaministrid on sealt läbi jooksnud ehk see on hea näide Tõrva valla ettevõtlikust keskkonnast," märkis Tõrva vallavanem.
Mis Ritsuga juhtus?
Ritsu sattus raskustesse umbes poolteist aastat tagasi. Juunis ütles Ritsu endine omanik Ants Randmaa Äripäevale, et finantsprobleeme põhjustas mitu vastu taevast läinud lepingut nii Aserbaidžaanis, Suurbritannias kui ka Skandinaavias.
Üks põhjus, miks firma saneerimist vajab, peitub vastu taevast lennanud lepingutes. Randmaa tõi näiteks loo Aserbaidžaanist. "Kurss langes kahel korral 35 protsenti ja siis pandi meie sealne vahendaja kümneks aastaks vangi …," ütles Randmaa ja lisas, et Ritsule tähendas see 100 000 eurot miinust.
Ka kursimuutused mujal andsid löögi. Suurbritannia oli suurepärane turg, kiitis Randmaa. "Ja mida tegi Brexit … seal on praktiliselt surnuaed," rääkis ta. "Toorme hind on kõigi aegade kõrgeim, nii kõrge polnud ka viimase masu ajal. Palgakulu muudkui kasvab ja puitu lihtsalt ei ole ning nüüd tuleb välja, et tahetakse peldikupaberi tootmiseks ehitada tselluloositehast …"
Samuti toibub Ritsu petuskeemidest. Tööde vastuvõtjad ei vaevu enam Randmaa sõnul vigu isegi otsima. "Üks võttis silma all naela kätte, tõmbas sügava soone trepikäsipuule ja ütles, et on ju viga," kirjeldas ta lugu Hollandi vahendajaga. "Vahepeal oli rõõmus aeg. Eesti läks, tõusis ja oli parim, aga praegu on maailm kuidagi nii kurjaks läinud."
Peavalu tekitavad ka Skandinaavia maade tellijad. Sellega nõustuvad ka teised tootjad ja puitmajatootjate liidu juht. Partnerid põhjas on hakanud sihilikult alt vedama. Kogu raha Eesti tootjad alati ei saa, tasumata võib jääda 10–15 protsenti hinnast. "Ütlevad otse näkku, et mine kohtusse, aga sa ju ei tee seda, sest kohtus läheb sul kallimaks," lausus Randmaa. "See on reegel, oma paar aastat kindlasti. Arvan, et tänapäevaste projektiärimeeste planeeritud kasum. Nad on läinud sedavõrd ülbeks," kirjeldas Randmaa.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Ritsu
Hetkel kuum