Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa lõikab ennast internetist lahti
Venemaa ülejäänud maailma infovõrgust lahutavat info turvalisuse töörühma juhib InfoWatchi president Natalia Kasperskaja, kes kuulub Venemaa rikkamate naiste hulka viirusetõrje tarkvara müügiga teenitud rahaga.Foto: EPA
Venemaa ametivõimud ja suuremad internetipakkujad kavatsevad riigi katseliselt lühikeseks ajaks ülemaailmsest internetist lahti ühendada, kirjutab RosBiznesKonsalting (RBK).
Selle eksperimendi tulemus peaks andma tagasisidet seaduseelnõule, mida tutvustati Venemaa parlamendis eelmise aasta detsembris. Eelnõu eesmärk on luua Venemaa internetipakkujate abiga Venemaa autonoomne võrk Runet, mis võtta kasutusele siis, kui väline agressioon peaks riigi ülejäänud internetist ära lõikama.
Seadus kohustaks internetipakkujaid ka kasutama tehnilisi vahendeid, et suunata kogu Venemaa internetiliiklus nn kontrollpunktidesse, mida jälgib Roskomnadzor. See blokeeriks keelatud sisu ja kindlustaks liikluse Venemaa kasutajate vahel ega suunaks seda välismaale, kus see võidakse kaaperdada.
Ülejäänud internetist eraldamist lihtsustab seegi, et Venemaa ettevõtetel on kohustus hoida riigi kodanike kohta käivad andmeid Venemaal.
Eksperimendi kuupäeva pole veel teatatud, aga see peaks olema enne 1. aprilli, mis on seatud seadusesse muudatuste tegemise tähtajaks. Samuti pole teada antud, kui pikalt katse kestaks.
RBK teatel on on mitu internetipakkujat küll nõus seaduse mõttega, kuid pole rahul selle tehnilise poolega, mis nende hinnangul põhjustab suurt kahju Venemaa internetiliiklusele. Finanz.ru teatel toetavad internetipakkujad Mail.ru ja Yandex.ru testkatkestust.
Venemaa valitsus on selle projekti kallal aastaid töötanud, kirjutab ZDNet. 2017. aastal teatasid ametivõimud plaanist hoida 2020. aastaks 95 protsenti internetiliiklusest riigi sees. Venemaa on ehitanud lokaalse domeeninimede süsteemi (DNS) varulahenduse, mida katsetati esimest korda juba 2014. aastal ja mis on uue lokaalse võrgu üks põhikomponente.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.