Liis Amor • 25 veebruar 2019

Eestil jagub turistide meelitamisel arenguruumi

Turistide arv maailmas on lähikümnenditel mitmekordistumas, selleks et ka Eesti kasvust osa saaks, tuleb end väliskülaliste muutunud eelistuste järgi kohandada.

Aasia turistide arv kasvab kogu maailmas. Eesti võiks sellest kasvust osa saada.  Foto: Andras Kralla

Hoolimata reisijate hulga globaalsest suurenemisest turistide hulk Eestis väheneb. „Eelmisel aastal vähenes Eestisse tulnud välisturistide arv 1 protsendi võrra,“ tõdes statistikaameti juhtivanalüütik Jaanika Ait Ärpäeva raadio saates „Arvude taga“. Saade valmib koostöös statistikaametiga.

„Soome turiste käis Eestis 835 000, nende arv majutusettevõtetes vähenes 9 protsenti ja vähenemine on toimunud kaks aastat järjest.“

Samal ajal maailmas reisijate hulk suureneb. „2016. aastal oli 3,8 miljardit lennureisijat, 2030. aastaks oodatakse juba 7,8 miljardit reisijat,“ kirjeldas EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli olukorda. „Kõik numbrid kahekordistuvad hirmuäratavalt kiiresti, kõige kiiremini kasvab Aasia turistide arv ning OECD hinnangul mõjutab see meid juba täna, siin ja praegu,“ kirjeldas Sameli potentsiaali, millest ka Eesti võiks osa saada.

Põhjuseid on mitu

Ühe turistide Eestist eemale jäämise põhjusena nimetab Sameli kõrgeid aktsiise ning Eesti hinnataseme kerkimist. Siiski pole tegemist peamise argumendiga, miks soomlane mujale vaatab. „Majandusel läheb hästi, inimestel läheb hästi ja nii reisitaksegi tihemini ja kaugemale,“ viitas ta sellele, et majandusliku kindlustunde kasvades vaadatakse lihtsalt turismisihtkoha valikul naabrist kaugemale. „Võetakse ette Lõuna-Euroopa ja Aasia,“ nentis ta.

Ühe soomlasi pelutava põhjusena on nimetatud eestlaste vähenevat soome keele oskust. Sameli selles suurt probleemi ei näe. „Soomlasi on 5,5 miljonit, vanem elanikkond võib-olla tõesti ei räägi teisi keeli, kuid noorem põlvkond saab igal pool ka teistest keeltes hakkama,“ oli ekspert veendunud. „Samas tasub meeles pidada, et kui tahame kellelegi midagi müüa, siis eeldatakse, et suudame talle vähemalt tema emakeeles tere öelda,“ rääkis Sameli.

Lisaks soomlastele huvitab sarnaselt teiste riikidega Eestit Aasia turiside arvu kasv, mis on Aiti sõnul alates 2002. aastast pidevalt tõusnud. Eesti sihib rikkamapoolset Hiina turisti, kuid Sameli sõnul ei olda veel nende vastuvõtmiseks valmis. „Hiina turist sööb Eesti toitu hea meelega, kuid me peame olema valmis selleks, et maitsestame seda nende tarbeks teist moodi – peame õppima, kuidas Hiina turiste vastu võtta,“ nentis Sameli. Samuti tuleks tema hinnangul mõelda sellele, et isegi kui meie teenindajad ei räägi hiina keelt, võiks klientidele pakkuda hiinakeelse menüü.

Väiketegijate võimalus

Selleks, et turistid Eestisse tuleksid, peab sektor olema pidevalt valmis kohanema väliskülaliste eelistuste muutumisega. Näiteks tuleb silmas pidada, et pakettreisid kaotavad üha enam populaarsust. „Inimesed tahavad aktiivselt kohalikust elust osa võtta,“ rääkis Sameli. „Enam ei taheta, et kõik asjad tehakse ette ja taha ära,“ kinnitas ekspert.

Selles trendist saavad kasu lõigata eelkõige väikeettevõtjad. „Kuna turistide elamustest moodustab suure osa toit ning nad tahavad nautida kohalikke restorane ja kultuuri, siis väikestel ettevõtetel on parim võimalus pakkuda autentsust,“ arvas Sameli. „Näiteks on meil Eestis UNESCO pärandi suitsusaun, kust ei saa küll rahvamasse läbi lasta, kuid sellegipoolest on see eesti kultuuri tutvustajana turistide jaoks ülioluline,“ lisas ta.

Sameli kinintusel läheb maapiirkondades tegutsevatel turismisektori ettevõtjatel väga hästi ning 80 protsenti turismiteenuste pakkujatest on mikroettevõtted, kel turism pole põhitegevus. Ekspert näeb arenguruumi eelkõige selles, et turismi saaks võtta põhitegevusalaks. „Sagedasti jääb turistil maapiirkonnas maja broneerimine selle taha, et peremees peab parasjagu kusagil mujal lund lükkama,“ viitas ta sellele, et muude tööülesannetega hõivatud olemine võib osutuda probleemiks.

Väikeettevõtjaid toetab ka EAS. Sameli toob näite Visitestonia e-akadeemiast, mis õpetab enda turundamist. „Tänapäeval on oluline sotsiaalmeedias aktiivne ja pildil olla,“ rõhutas Sameli. EAS aitab ka väliskülastajate Eestisse toomisega.

Oluline ka siseturism

Lisaks soovitab Sameli tähelepanu pöörata ka siseturismile. „Siseturism kasvab,“ kinnitas ta. Sama meelt on ka statistikaameti analüütik Helga Laurmaa, kelle sõnul aitab siseturismi arengule kaasa meie riigi majandusolukorra paranemine. Kui Eesti elanike sisereise vaadata, siis peamiselt reisitakse Tallinna, Pärnusse ja Tartusse,“ nimetas ta sihtkohti. Seejuures on kolm linna siseturisti jaoks võrdselt olulised.

Sameli toob hea näitena Tartu, kus üheks tõmbenumbriks on kujunenud Eesti Rahva Muuseum. Samuti nimetab ekspert Pärnu spaakultuuri, mille õitsengu nimel on sealne turismisektor Soome suunal tööd teinud. Sellest kõigest võidavad ka majutusteenust pakkuvad väikeettevõtjad või investorid, kes näiteks Airbnb kaudu lühiajalist ööbimisvõimalust pakuvad.

Saadet „Arvude taga“ saab kuulata siit. Saade valmib koostöös statistikaametiga ja on eetris kolmapäeviti iga nelja nädala järel.

Hetkel kuum