Reisijaid linnatranspordis vähem, maakonnaliinidel rohkem

Sõitjate vedu vähenes maanteel, kuid suurenes raudtee- ja õhutranspordis. Eesti veondusettevõtete teenuseid kasutas 2018. aastal maanteel, raudteel, veeteedel ja õhus kokku 208,7 miljonit sõitjat, enamik neist (72%) bussivedudel.

Maanteetranspordiga veeti eelmisel aastal 1% vähem sõitjaid kui 2017. aastal. Sõitjate arv kokku oli 190,4 miljonit, millest 86% ehk ligi 164 miljonit olid linnaliinidel sõitjad (sh trammi ja trolliga). Linnaliinidel sõitjaid oli mullusega võrreldes 2% vähem. Sõitjate arv maakonnaliinidel ulatus 2018. aastal 16,7 miljoni sõitjani, mis oli 12% rohkem kui aasta varem. Kaugliinidel oli 4 miljonit sõitjat (langus 2%) ja rahvusvahelistel liinidel ligi 1,4 miljonit sõitjat (kasv 3%).

Eesti mereveoettevõtted vedasid 2018. aastal 9,4 miljonit sõitjat, mis on peaaegu sama palju kui aasta varem. Riigisisestel merevedudel veeti 2,5 miljonit sõitjat (kasv 3%) ja rahvusvahelistel vedudel 6,9 miljonit sõitjat (langus 1%). Meretranspordiettevõtete sõitjakäive ulatus 2018. aastal 1,3 miljardi sõitjakilomeetrini. Sõitjakäibest 98% andsid rahvusvahelised veod.

Mullu veeti raudteel 7,8 miljonit sõitjat, kelle hulk kasvas aastaga 4%. Riigisisestel raudteevedudel veeti ligi 7,7 miljonit sõitjat (kasv 5%) ja rahvusvahelistel vedudel 107 100 sõitjat.

Eesti õhutranspordiettevõtete teenuseid kasutas 2018. aastal 1,1 miljonit sõitjat, mis on 11% enam kui aasta varem. 62% sõitjatest veeti regulaarlendudel.

Eelmise aasta juulist rakendus nulleurone maakonna bussiliini pilet 11 maakonnas: Valgamaal, Võrumaal, Viljandimaal, Põlvamaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Tartumaal, Ida-Virumaal, Hiiumaal, Saaremaal ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse korraldavatel liinidel Läänemaal.