Riigikontroll: miks investeerib riik ELi kliimapoliitikast ohustatud õlitehastesse?

Riigikontroll on läbi aastate korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele arvestada fossiilkütustesse investeeringute tegemisel võimalikke majanduslikke riske, mis tulenevad Euroopa Liidu (EL) järjest ambitsioonikamast kliimapoliitikast.

Valitsus on arutanud põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamist ning riigi pakutavat toetust sellele. Lisaks soovib riigiettevõte Eesti Energia ehitada ka uue põlevkiviõlitehase. Eesti põlevkivisektorit on viimasel ajal aga järjest enam mõjutanud ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) lubatud heitkoguste ühikute (LHÜ) hind.

"Hinnatõus ei saa tulla üllatusena, sest Euroopa Komisjon on juba alates selle süsteemi rakendumise algusaegadest teinud kauplemisskeemi reegleid ümber selliselt, et muuta kauplemisühikute hinda kõrgemaks. Sellele vaatamata on ühikute hind tõusnud aeglasemalt, kui Komisjon eesmärgiks seadis," seisab riigikontrolli kirjas MKMile.

Euroopa Komisjoni eesmärk on, et võrreldes ühiku praeguse hinnaga 25 eurot CO2ekv/t kohta tõuseks hind aastaks 2030 veelgi. Komisjon on 2018. aasta lõpus avaldatud 2050. aasta pikaajalises kliimaneutraalse majandus saavutamis strateegia tugianalüüsis viidanud, et LHÜ hinnad kasvavad märkimisväärselt.

Modelleerimise tulemused näitavad, et aastaks 2050 kasvab LHÜ hind 250 eur/t, kui eeldada ELis kasvuhoonegaaside 80% vähendamise stsenaariumi rakendamist, ja 350 eur/t, kui võtta aluseks süsinikuneutraalsmajanduse stsenaarium.

MKMi energeetika asekantsler on välja öelnud, et arvestades prognoositavat kasvuhoonegaaside kauplemisühikute hinna tõusu, on põlevkivitöötlemisse tehtavadinvesteeringud tulusad veel 15 aastat.

Eelneva info valguses kavandatakse praegu riigi toetusel ja riigiettevõtte poolt ligi miljardi euro suuruseid investeeringuid uude põlevkiviõli tootmise tehasesse ning põlevkiviõli eelrafineerimise tehasesse.

Riigikontroll tahab teada, kas MKM on välja arvutanud, millise LHÜ hinna korral ei ole põlevkiviõli ja selle rafineerimissaaduse tootmine enam kasumlik; kui pikk on nii õlitehasesse kui ka eelrafineerimistehasesse tehtavate investeeringute tasuvusaeg, arvestades võimalikku LHÜ hinda ning kas MKM on analüüsinud plaanitava eelrafineerimistehase vastavust ELi kliimapoliitika eesmärkidega ning võimaliku riigipoolse toetusskeemi sobivust.

"Kui tõenäoliseks peate Euroopa Komisjoni poolt Eestile riigiabi loa andmist? Kas eelrafineerimistehase rajamiseks on olemas alternatiivne stsenaarium juhuks, kui Euroopa Komisjon Eestile riigiabi luba ei anna? Juhul kui Eesti saab Euroopa Komisjonilt riigiabi loa ning võib eelrafineerimistehase rajamiseks eraldada tasuta kasvuhoonegaasidega kauplemise ühikuid, siis kuidas tagatakse nende kliimaeesmärkide täitmine, milleks on praegu planeeritud kasutada ühikute oksjoni müügitulusid (nt raudtee elektrifitseerimine)?", tahab riigikontroll teada.