Laupäevast pääseb poodidesse korraga piiratud arv inimesi

See tähendab, et kaupmehed peavad homseks müügi- või teenindussaali pindala järgi välja arvutama, kui palju kliente tohib nende poes korraga olla, et täidetud oleks 2+2 reegel. Poed, postkontorid, apteegid ja teenindusettevõtted peavad tagama, et ka ukse taga ootavad inimesed järgiksid 2+2 reeglit ning ei tekiks järjekordi, kus inimesed tihedamalt koos seisavad. 2+2 reegli kohaselt tuleb kauplustes käia eelistatult üksi või siis kahekesi, hoides teistest klientidest vähemalt 2-meetrist vahemaad.

Piirangu eesmärk on vähendada COVID-19 nakatumise ohtu kaubandus- ja teenindussaalides.

Viiruse edasise leviku takistamiseks kehtestatakse reegel, et müügi- või teenindussaalis tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu. Vastasel korral ei ole lubatud klientidel poodi siseneda ega poes viibida.

Korraldusega muudetakse desinfitseerimisvahendi asukoha nõuet, mis peab praegu olema paigutatud kaubandus- või teenindusasutuse sissepääsu juurde. Edaspidi saab kaupmees paigutada need kohta, kus desovahendit kõige enam vajatakse. Oluline on, et kliente tuleb sellest, kus desinfitseerimisvahend asub, selgelt teavitada. Vastasel korral ei tohi klient müügisaali siseneda.

Nimetatud meetmed kehtivad kuni korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel.

Hädaolukorra seaduse § 31 lõigete 1 ja 3 alusel ja tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil “ kehtestatud eriolukorrast muuta peaministri 24. märtsi 2020. a korraldust nr 46, millega peaminister eriolukorra juhina kehtestas liikumisvabaduse piirangud kaubandusettevõtetes, järgmiselt:

1. Jätta korralduse punktist 2 välja sõnad „sisse- ja väljapääsude juures“.

2. Täiendada korraldust punktiga 22 järgmises sõnastuses:

„22. Hädaolukorra seaduse § 31 lõigete 1 ja 3 alusel kehtestada kaubandustegevuseks kasutatavas müügisaalis või teenuse osutaja teenindussaalis (edaspidi koos nimetatud müügisaal) või sellega seotud üldkasutatavas hoone osas viibimiskeeld ja liikumispiirang, mille kohaselt ei tohi müügisaali siseneda, kui müügisaali valdaja ei taga müügisaalis desinfitseerimisvahendite olemasolu ega ole korraldanud klientide teavitamist desinfitseerimisvahendi asukohast, kui see ei asu müügisaali sisse- või väljapääsu juures“.“.

3. Sõnastada korralduse punkt 3 järgmiselt:

„3. Hädaolukorra seaduse § 31 lõike 3 alusel kehtestada kaubandustegevuseks kasutatavas müügisaalis või teenuse osutaja teenindussaalis või sellega seotud üldkasutatavas hoone osas ning sissepääsude juures viibimisel liikumisvabaduse piirang, mille kohaselt võib seal viibida või ringi liikuda üksi või kahekesi, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad.“.

4. Sõnastada korralduse punkt 5 järgmiselt:

„5. Hädaolukorra seaduse § 24 lõike 2 alusel kohaliku omavalitsuse üksusel tagada punktis 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangust oma haldusüksuse territooriumi elanike ja ettevõtjate teavitamine ning anda soovitus punktis 3 nimetatud hoonete osade valdajatele paigaldada müügisaali desinfitseerimisvahendid.“.

5. Nimetatud meetmed kehtivad kuni selle korralduse muutmiseni ning nende vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel.

6. Massiteabevahendite valdajatel avaldada korraldus viivitamata, muutmata kujul ja tasuta. 2 (2)

7. Korraldus jõustub 4. aprillil 2020. a.

Liikumisvabaduse piirangud kehtestatakse, sest viiruse leviku risk on väga kõrge ja seetõttu on praeguses suure nakatunute arvuga olukorras proportsionaalne piirata isikute liikumist ja koosviibimist. Liikumisvabaduse piirang on vajalik inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks, et tõkestada COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikut. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.

Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 kohaselt 2000 eurot.

Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.