Asekantsler Xenia Joost lahkub ootamatult ametist. “On olnud au”

Eesti kultuurist räägitakse pahatihti pelgalt virelevast ja toetustest elatuvast valdkonnast, kuid ta võiks olla Eesti majanduse järgmine suur vedur, leiab kultuuriministeeriumi loomingu asekantsler Xenia Joost.

“Ma pole viis aastat saanud Eestis jaanipäeva pidada, sest just sel ajal on Pariisis meestemoe nädal,” sõnab Katrin Aasmaa, kes on disaininud nii Ginvenchy kui ka Kenzo ülikondi.

Eesti kultuuril on tohutu potentsiaal saada mõjukaks osaks Eesti majandusest ja ekspordist: meil on tugev kultuuriharidus, tugevad nišid, hea tööeetika, suurepärane loojutustamise oskas ning kasvav huvi Eestis loodud sisu vastu. Miks on see va kultuur ikka veel kärpekoht ja kuidas seda potentsiaali päriselt kasvuks pöörata?

Plaanitud viie asemel oli Kristiina Alliksaar kultuuriministeeriumi kantsler vaid kaks aastat. Mitte intriigi ega tagatoa kokkulepete, vaid iseenda hinnangu pärast – see, mida ta tegi, ei olnud piisav.

Andmekeskuste investeeringute Eestisse jõudmine ei sõltu üksnes riigi energiapoliitikast. Määravaks võib saada see, kas kohalikud omavalitsused suudavad kiiresti välja pakkuda sobivad asukohad, korraldada menetlusi paralleelselt ning selgitada kogukonnale suure digitaristu projektiga kaasnevaid positiivseid külgi. Just praegu on parim aeg n-ö rongile hüpata, sest hiljutised Google’i megainvesteeringud Soome on toonud ka Eesti rohkem välisinvestorite huviorbiiti. Soome ja Rootsi edulugu tugineb majanduspoliitikal, mille vundamenti on laotud üle kahekümne aasta, kuid Eestilgi on omad trumbid varuks.