Valitsuserakonnad kukutasid tasuta äri- ja kinnistusregistri seaduse läbi

17. jaanuar 2006, 13:08

Täna hääletasid valitsuserakonnad tasuta äri- ja kinnistusregistri seaduse menetlusest välja, süüdistades eelnõud kommunistlike ideaalide propageerimises.

Seaduseelnõud tutvustanud Res Publica liikme Urmas Reinsalu sõnul lihtsustaks veebiregistritelt tasu kaotamine tavainimeste elu, kuna suuremad ettevõtted ja kinnisvarafirmad omavad reeglina elektrooniliste registrite kasutuslepinguid.

Tavainimesed ning väikeettevõtjad peavad aga andmete saamiseks või kontrollimiseks siiamaani äriregistrisse kohale minema. ?Kui info saamiseks peab võtma lennukipileti Eestisse, siis see on lisakulu,? ilmestas Reinsalu andmete hankimise keerukust.

Rahvaliitlane Janno Reiljan nimetas tasuta registrite seaduseelnõu kommunistlikuks. ?Kommunism on hea asi, kuid keda te õieti toetada tahate?? nõudis Reiljan lisaselgitusi.

Reiljan selgitas, et äri- ja kinnistusregistrit kasutavad majanduslikult toimetulevad inimesed, mitte need, kes tegelikult sotsiaaltoetusi vajavad. Kuna enamusel inimestest pole üldse registreid vaja, kaotataks tasu n-ö rahva enamuse arvelt.

Mitmed riigikogu liikmed avaldasid arvamust, et vastupidiselt ettepanekule veebiteenuste tasu kaotada võiks ka kõik äriregistri büroode teenused tasuliseks muuta.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Olev Laanjärv tunnistas, et komisjon ei arutanud seaduse kehtestamist alates tuleva aasta 1. jaanuarist. Mullu koostatud seaduseelnõu kohaselt oleks tasu pidanud kaotama juba sel aastal.

Tänavusse riigieelarvesse on plaanitud, et justiitsministeerium teenib elektroonilistest registritest 16 miljonit krooni tulu. Eelmise aasta eelarve kohaselt tõid elektroonilised registrid riigile sisse 8 miljonit krooni.

Praegu tuleb registrite elektroonilise kasutamise jaoks sõlmida justiitsministeeriumiga abonentleping, mis maksab nii elektroonilise äriregistri kui kinnistusregistri puhul 150 krooni kuus. Lisaks võtab ministeerium raha iga päringu eest, olenevalt, milliseid ettevõtete või kinnistutega seotud andmeid internetis vaadatakse.

Muu hulgas võimaldab elektrooniline kinnistusregister vaadata, kes on kinnisvara tegelik omanik ning millised koormatised on varale seatud. Äriregistrist saab kiiresti kontrollida, kas end ettevõtte juhina tutvustanud inimene ka tegelikult allkirjaõigust omab. On kohe näha, kui väidetavat ettevõtet pole üldse olemas või kui puudub majandustegevus.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing