Ansip: Eesti teadusel vähene majanduslik mõju

Artikkel

- Uudised
- Indrek Kald
- 17. detsember 2013 kell 8:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ansip: Eesti teadusel vähene majanduslik mõju
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Eesti tugevuseks teadus- ja arendustegevuseks vajalike ressursside hea kättesaadavus, probleemiks aga teadus- ja arendustegevuse vähene majanduslik mõju.
"Eestile tähendab see pidevat tasakaalupunktide otsimist võimaluste, vajaduste ja mõjususe vahel. Meie teadus- ja innovatsioonikeskkonna kõrget taset arvestades tuleks neid tasakaalupunkte otsida eelkõige teaduse ja ettevõtlussektori paremast sünergiast," rõhutas peaminister täna oma kõnes riigikogu ees.
Uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia alusel kavandatud struktuurivahendite perioodist rääkides ütles Ansip, et selle eesmärk on anda piiratud ajaperioodi jooksul positiivne impulss mingis valdkonnas arenguhüppe saavutamiseks.
Ansip andis täna riigikogule ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Valitsusjuhi hinnangul on riik teinud teadus- ja arendustegevusse aastate vältel märkimisväärseid investeeringuid ning järgmiseks sammuks on luua teaduse ja ettevõtlussektori parem sünergia.
Peaministri sõnul paigutab statistika meid teist aastat järjest parimate Euroopa riikide hulka teadus- ja arendustegevuse võimekuselt.
Mullu moodustas Eesti teadus- ja arendustegevuse kulutuste maht sisemajanduse kogutoodangust 2,19 protsenti. Majandussektorite kogukulutused teadusele ja arendusele ulatusid eelmisel aastal 380,69 miljoni euroni.
"Kuigi seda on absoluutsummas umbes üks protsent vähem kui aasta varem, peegeldab see pikaajalist positiivset arengusuunda," ütles peaminister. "Võrreldes 2007. aastaga on kulutuste kogumaht enam kui kahekordistunud. Eesti teadus- ja arendustegevuste kulutuste kasv on olnud Euroopa Liidu kiireim," lisas Ansip.
Valitsusjuhi sõnul on aga teadus- ja arendustegevuste kulutuste kogumahust olulisem selle struktuur ja mõju. "Paranev ettevõtete tootlikkus, tööhõive, suurenenud investeeringud ning üldine heaolu kasv on just need majanduslikud ja ühiskondlikud mõjud, mille saavutamist eeldame, rääkides teaduse ja innovatsiooni olulisusest ja tulemustest," rõhutas ta.
Ansip rääkis oma kõnes, et tippteadlaste järel- ja juurdekasv ning teadlaste erasektorisse liikumine on jätkuvalt oluline väljakutse. Kuigi peaministri hinnangul on teadlaste ja inseneride rakendamine ettevõtlussektoris viimasel seitsmel aastal mõõdukalt kasvanud, vajaksime tema sõnul trendi hüppelist paranemist.
"Käimasolevatele haridussüsteemi reformidele peaksime otsima lisaks täiendavaid lahendusi, mis pakuksid erasektorile paindlikke ning tõhusamaid võimalusi teadlaste ja inseneride palkamiseks," rääkis peaminister.
Septembris jõustunud välismaalaste seaduse muudatused on tema hinnangul olnud õigeks sammuks ja soodustanud tippspetsialistide Eestisse saabumist ning siin töötamist. Peaministri sõnul võiksime olla aga tunduvalt loovamad ja enesekindlamad globaalsel talentide "näppamise" võistlusel, aga ka oma talentide rakendamisel.
Hiljuti avaldatud INSEADi globaalses talentide konkurentsivõime indeksis hinnati Eesti atraktiivsust 103 riigi seas 23. koha vääriliseks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Teadus
- Poliitika
Hetkel kuum