Merkel ootab Putinilt selgitust

Saksa ja Venemaa liider kõnelesid Minskis toimunud kohtumisest ja rõhutasid mõlemad, et tuleb jätkata rahvusvahelisi jõupingutusi pingete maandamiseks Ukrainas, teatas Kreml oma kokkuvõttes kõneluse sisust.

Ühtlasi informeeris Putin Merkelit Venemaa plaanist läkitada Ukraina idaossa uut humanitaarabi. Läinud nädalal nimetas Ukraina valitsus Venemaa abikonvoi piiriületuse, mis toimus ilma Kiievi loata, otseseks invasiooniks.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul on Venemaa valmis abikolonni teele saatma "hommepäev" kooskõlas Punase Risti ja Ukraina ametivõimudega. "Venelased räägivad ainult protsessist ja üritavad ilmselgelt aega võita, et tugevdada separatistide positsioone või viia kohale rohkem sõdureid ja relvi," ütles agentuurile Bloomberg Marshalli fondi Berliini büroo Kesk-ja Ida-Euroopa regiooni programmijuht Jörg Forbrig.

"Putini regulaararmee invasioon on fait accompli," teatas oma FB kontol Ukraina kaitseministri Arsen Avakovi nõunik Anton Herašenko.

"Valitsusvägesid tulistati intensiivselt Venemaa territooriumilt ja nad olid separatistide rünnaku all Mariupoli ja Novoazovski lähistel, separatistide kontrolli all Donetskist ja Luganskist lõunas," ütles briifingul Ukraina valitsuse kõneisik sõja teemal Andrii Lisenko. Ukraina väed püüavad hoida kontrolli Ilovaiski üle Donetskist idas ja veel kahes linnas.

Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Jevgen Perebõinis ütles eile Kiievis, et Venemaa poolt pole praegu nähtud mingeid konkreetseid samme konflikti rahumeelseks lahendamiseks.

Ukraina president Petro Porošenko ütles ajakirjanikele, et esimesel võimalusel üritatakse trilateraalse kontaktgrupi vahendusel läbi rääkida relvarahu tingimused. Gruppi kuuluvada Ukraina, ELi ja Venemaa esindajad.

Eile ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Jen Psaki, et viimased sündmused viitavad tõenäoliselt Venemaa juhitud vastupealetungile Donetskiks ja Luganskis. Putini pressisindaja Dmitri Peskov väitis, et info ei vasta tõele.

Minskis toimunud kohtumise järel on sõjategevus Ukrainas laienenud ka Aasovi mere kaldale, avades uue rinde.

"Praegu on vähe väljavaateid diplomaatiliseks läbimurdeks või kestva rahuleppe saavutamiseks," ütles Washingtoni Eurasia Groupi analüütik Aleks Brideau. "Mitte ühelgi peamisel osapoolel - Ukrainal, Donbassi võitlejatel ega Venemaal ei ole motivatsiooni kompromissile minna. Sündmused arenevad üha enam "külmutatud kontakti" suunas," ütles ta.

Venemaa eitab jätkuvalt Ukraina separatistide toetamist. NATO diplomaatide sõnul on Venemaa toetus aga järjest ilmsem ja avalikum.

Olukorra ilmsest teravnemisest võib saada uus väljakutse USA ja ELi liidritele, kes on ähvardanud Venemaa suhtes käiku lasta veelgi karmimad sanktsioonid, kirjutas Wall Street Journal. Venemaa on seni seda vältinud sellega, et on jätnud võimaluse abi separatistidele eitada.

Poola peaminister Donald Tusk ütles eile, et NATOl on värsked tõendid Venemaa vägede otsesest tegutsemisest Ukraina territooriumil. "Keegi ei saa enam tõsimeeli uskuda juttu separatistidest," ütles Tusk Poola parlendis. "See info tuleb NATOlt ja seda kinnitavad meie luureandmed ja mingit mitmetimõistmist siin enam põhimõtteliselt ei ole."

"Ulatuslik Venemaa invasioon Ukrainasse tähendab seda, et Saksamaa juhitud diplomaatilised jõupingutused - piitsa ja prääniku poliitika - on läbi kukkunud. Ja plaani B ei ole," kirjutas täna Twitteris ajalehe Washington Post kolumnist Anne Applebaum.

Esimest korda on tekkinud tõenäosus, et Ukraina ja Venemaa konflikt võib üle kasvada avalikuks kokkupõrkes, nüüd kus Saksmaa relvarahu ettepanek on läbi kukkunud, ütles Carnegie keskuse juht Moskvas Dmitri Trenin oma Twitteri konto vahendusel.