Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Paberivaba piir säästab 10%  

    Paberivaba piiriületus hoiaks kokku 10% auto­vedajate kontorikuludest. Teadlased Tallinna Ülikoolist ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) plaanivad oktoobriks paberivaba piiriületuse prototüübi valmis saada.

    Teadlased Tallinna ülikoolist ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) plaanivad oktoobriks paberivaba piiriületuse prototüübi valmis saada, kirjutab Äripäev 2. septembri logistika rubriigis.
    Töö paberivaba piiriületuse projektiga käib juba tükk aega ja üks suur eesmärk on muuta veonduses kõik paberivabaks, ütles ERAA TIR osakonna juhataja Lauri Lusti. “Et ei peaks väisama erinevaid kontoreid, et mingeid dokumente saada, et kõike saaks teha töölaua tagant,” kirjeldas Lusti.
    Tema sõnul luuakse ka andmebaasid, kus dokumente säilitada. “Ettevõtted ei pea enam ise arhiveerima. Kõik see on kokkuhoid. Eeldame, et veofirma kontorikuludest suudame kindlasti 10% kokku hoida,” lausus ta.
    Autovedajatel on lootust, et uus lahendus aitab kokku hoida töötajate tööaega kaks-kolm korda nii autoveo dokumentide ettevalmistamisel kui ka veoki piiriületusel, lausus Tallinna ülikooli informaatika instituudi haridustehnoloogia keskuse juht Mart Laanpere.
    Projekti teine suur eesmärk on muuta autojuhi töö võimalikult lihtsaks. Lusti sõnul on projekti järgi igal autojuhil nutitelefon, kus avanevad kõik temale vajalikud dokumendid, kusjuures autojuht ei vastuta dokumentide vigade eest. “Vastutab see, kes selle dokumendi sinna telefoni pani,” selgitas Lusti.
    Kokkuhoiukohti on veelgi. Lusti sõnul võidaks paberivabast piiriületusest ka riik, kuna tollis väheneb vajadus tööjõu järele – osa asju hakkab toimima automaatselt. Ainus takistus on praegu see, et töötavat tehnilist lahendust ei ole, on vaid tehnoloogiad, mille põhjal lahendus luua. Tehnika valmimiseni kulub Lusti kinnitusel vähemalt kuu.
    Paberivaba piiriületuse loomiseks valis ERAA partneriks Tallinna ülikooli teadlased, koostööd tehakse ülikooli teadmussiirde keskuse kaudu. Keset suve panid teadlased tarkvarale nime – MobiCarnet.
    “MobiCarneti eesmärk on luua võimalus paberi­vabaks transiitveoks, kus transiidiks vajalikud dokumendid kinnitatakse digitaalselt ning kaubakoorem ja veokijuht on sõidu ajal ­GPSi-põhise järelevalve all. Kaubakoormad ja nende liikumine muutub reaalajas jälgitavaks ja kontrollitavaks, mis hoiab ära andmetega manipuleerimise,” rääkis MobiCarneti tarkvarakirjelduse loomise projektijuht, Tallinna ülikooli informaatika instituudi haridustehnoloogia keskuse teadur ­Vladimir Tomberg.
    “MobiCarnetiga saab teavitusi veoki haagise eraldumise, veoki­juhi mobiili ning veoki asu­koha erinevuste kohta sõidu ajal. Juhi privaatsuse tagamiseks töötab mobiilijälgimine ainult juhul, kui veoki digitaalne sõidumeerik töötab. Teekonda saavad jälgida kaubasaatjad, tellijad ja tolliametnikud nuti­telefonide kaudu,” ütles Tomberg.
    Kõige selle loomiseks sai Tallinna ülikooli teadlastel valmis MobiCarneti tehnoloogiaplatvormide ülevaade – 86 punktist koosnev tarkvaranõuete spetsifikatsioon, mille põhjal peab oktoobriks valmima tarkvara prototüüp.Laanpere kirjeldusel on eesmärk luua keskne veebiteenus, mis suudaks suhelda maksu- ja tolli­ameti, ARKi, tollilao, ekspediitorite-logistikafirmade, IRU TIR-EPD, ERAA andmebaasidega ja teiste seonduvate infosüsteemidega. Veose omanikule peab tekkima võimalus seirata veose liikumist arvutist või mobiilist.
    Laanpere hinnangul läheb lahendus maksma seitsmekohalise arvu eurosid. ERAA on teatanud, et projekt maksab 2 miljonit eurot. See on siiski kümneid kordi odavam kui analoogid, on kinnitanud ERAA tehniline konsultant Vladimir ­Molashevski.
    Autovedajate kulud minimaalsed. Autovedajale ei tohiks paberivaba piiriületuse kasutuselevõtt tähendada erilisi kulusid, kinnitas Laanpere. “Kuna MobiCarnet lahenduse tellija, omanik ja teenusepakkuja on ERAA, on selle teenuse hinnakujundus nende ülesanne,” nentis ta.
    MobiCarneti kasutamiseks on veokijuhil vaja paigaldada nutitelefoni mobiilirakendus. Ülikooli vaatenurgast oleks mõistlik anda mobiili­rakendus tasuta, küsides raha kas reisi- või kuumaksupõhiselt serveriteenuse kasutamise eest, arutles Laanpere. Veoseplommide asendamine elektroonilistega on odav, ka nutitelefonide hind kahaneb kiiresti. “Investeeringuid peaksid tegema eelkõige ERAA ja ekspediitorid-logistikafirmad,” leidis Laanpere.
    Lusti kinnitusel ei tohiks uus lahendus tekitada vajadust uue tehnika järele. Paberivaba piiriületuse süsteem peab põhinema nutitelefonil ja töötama kõikides operatsioonisüsteemides, kinnitas Lusti. “Me ei taha kellelegi lisakulutusi,” lausus ta.
    Lusti lisas, et mingil hetkel võib tekkida vaid vajadus vahetada nutitelefonis SIM-kaarti. See aga sõltub teenuste hulgast, mida lahendusse tehakse. “Praegu on piiriületusel neli-viis põhidokumenti. Meie eesmärk on, et saaksime piiriületuse täielikult automatiseerida – nagu Saaremaa praamile sõitmine, kui sul on mobiiltelefonist näidata kood, siis tõkkepuu tõuseb,” võttis Lusti kokku paberi­vaba piiriületuse projekti sisu.
    Mõju veosekindlustuse hindadele vajab tõestamist
    Paberivaba piiriületus võib veosekindlustuse hinnad alla tuua, arvab rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon. Kindlustusfirma RSA aga pole MobiCarneti mõjus veosekindlustuse hindadele kindel.
    ERAA tehnilise konsultandi Vladimir Molashevski väitel lubab paberivaba piiriületuse lahendus muuta transiitkoorma kindlustamise odavamaks, sest kauba ning veoki täpne marsruut, kiirus ja võimalikud kõrvalekalded kindlustuspoliisi tingimustest muutuvad kindlustaja jaoks läbipaistvamaks.
    RSA Balti riikide veosekindlustuse riskijuhi Ilmar Vissaku kinnitusel uus lahendus automaatselt kindlustuse hinda ei muuda.
    Väiksem kahjuvõimalus. Vissaku sõnul võib igasugune lahendus, mis muudab transpordi infrastruktuuri paremaks, vähendada kindlustuse hinda, juhul kui lahenduse rakendamine vähendab kahjusust. “Praegu me ei tea, kas ja kui palju MobiCarnet tegelikku kahjusust vähendab,” ütles ta.
    MobiCarneti mõju ei erine tema hinnangul muudest transporti mõjutavatest arengutest – on see siis teede olukorra paranemine või veokite parklate arvu suurenemine. Juba praegu suudab suur osa transpordifirmasid oma koormate liikumist üsna täpselt jälgida.
    Kindlustuse hinda mõjutab tema sõnul kõige otsesemalt ikkagi kahjusus.“Kui mõni kindlustusselts ütleb, et MobiCarnet vähendab hinda 5%, on tegemist turundusega, millel tegeliku omahinna kujunemisega suurt pistmist ei ole. Pikemas perspektiivis on tegemist teretulnud arendusega ja loodetavasti avaldab see mõju transpordiettevõtte kulude vähendamisele,” rääkis Vissak.
    Transiitkoorma kindlustamise hinda mõjutavad kaupade transportimisega seotud küsimused – millist kaupa veetakse, kuhu veetakse ja kuidas veetakse, milline on kindlustussumma ja milline on omavastutus.
    Hind sõltub vedaja tasemest. “Kui räägime vedaja vastutuskindlustusest, siis transpordifirma töökultuur, tööprotsesside korraldus ja standardiseeritus on üks osa hinna kujunemisel,” märkis Vissak.
    See tähendab, et kui üks vedaja veab samu kaupu samas regioonis samamoodi, siis hind võib erineda, kuna ühe firma tööprotsessid on teisest erinevalt korraldatud.Igasuguste tehniliste lahenduste kasutamine (nt GPS süsteemide kasutamine) on üks osa firma tööprotsessidest ja seega teoreetiliselt mõjutab hinda. Kui suures osas erinevad tegurid hinda mõjutavad, on kindlasti väga erinev ja sõltub kindlustusseltsi riskihindamise korraldusest ja -poliitikast, selgitas Vissak.
    MIS ON MIS Paberivaba piiri­ületus MobiCarnet
    Eesmärk on luua keskne veebiteenus, mis suudab suhelda maksu- ja tolliameti, ARKi, tollilao, ekspediitorite-logistikafirmade, IRU TIR-EPD, ERAA andmebaaside jt seonduvate infosüsteemidega. Elektrooniline veoseplomm ja veoki GPS-jälgimine kiirendab kontrolli tollilaos ja piiril.
    Vajalikud dokumendid kinnitatakse digitaalselt. Sõidu ajal on kaubakoorem ja veokijuht GPS-põhise järelevalve all. Reaalajas kontrollitavus hoiab ära andmetega manipuleerimise. Uued võimalused: saada teavitusi veoki haagise eraldumise, veokijuhi mobiili ning veoki asukoha erinevuste kohta sõidu ajal. Kasutamine: veokijuht mobiiltelefoni kaudu, veose liikumist saab omanik jälgida arvutist või mobiilist, kaubasaatjad, tellijad ja tolliametnikud nutitelefonide kaudu.Juhi privaatsus: rakendus töötab siis, kui veoki digitaalne sõidumeetrik töötab.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Pauligi kontserni tippu jõudnud Mariell Toiger: tuleb lihtsalt pihta hakata
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kaitsevägi värbas varasemast oluliselt rohkem tegevväelasi
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
Riik loob 50 miljoni euroga kaitsetööstuse fondi
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.