Euroopa uus ajajärk

Briti ja ülejäänud Euroopa riikide suhetes on uus ajajärk. Miljonid briti kodanikud on teinud oma otsuse – taastada Euroopa Liidust eraldiseisev riik ning läbi rääkida uued suhted järgneva kahe aasta jooksul. 

Suurbritannia otsustamise protsess oli närviline ja ajalugu kinnitas veelkord, et nii laia mõjuga otsuse panemine rahvahääletusele on tugevate pärusmaa. Julgus viia nii põhimõtteline, aga ka rahvuslikult emotsionaalne otsus rahvahääletusele oli David Cameroni kui tipp-poliitiku ellujäämise kool.

Mis edasi? Turud, eriti rahanduses, kannatavad ebahariliku volatiilsuse all ja asutakse otsima uut tasakaalu ja usalduse kohta. Praktikud teavad, et muutlikus haarab ka majandus- ja ärisuhteid.

Eestis ma ei prognoosi sarnaseid aegu, nagu oli Lehmani kriisi alguses, sest siis majandus mõneks ajaks seiskus. Näiteks mõned Eesti metalli töötlemise ettevõtted kaotasid kahe nädala perioodis oma lepingupartnerite tellimused. Seda seekord ei juhtu. Samas tee, mida mööda liigume, on konarlik ning see raputab koormat ehk majandussuhteid.

Ohjad sakslastele

Prognoosin, et London üleilmse finantskeskusena annab tulevikus ohjad Frankfurdile ehk Saksamaale.

Kõige keerulisemaks, ebamäärasemaks ja raskemini prognoositavamaks jäävad rahaturud ja kursid. Prognoositakse, et lähiajal võib Suurbritannia naelsterling kaotada oma väärtusest kuni 20%. Brexit mõjutab oluliselt ka euro kurssi, kuid prognoosin pehmemat langust kui naelale ning taastumist mõne aja möödudes.

Lähiajal oleme tunnistajateks, kas ja millises vormis härra Mario Draghi saadab järgmised nn rahalennukid Euroopa majandusse, kuid prognoosin, et n-ö lõdvas rahapoliitikas tulevad muutused.

Pankuritel on kõige keerulisem ennustada, kui palju miinusesse langeb euribor, kuid euro intressid jäävad kindlasti negatiivseteks ja seda aastateks.

Riigivõlg

Prognoosin, et Euroopa Liit ja ka maailma teiste riikide valitsuste suureks väljakutseks jääb riigivõlgade teenindamine. Brexit tekitab suuremad erimeelsused Euroopa riikide valitsuste suhtumises riikide finantsdistsipliini ja riigivõlgade võtmisesse tervikuna.

Usalduse taastamine ja uue tasakaalu leidmine rahanduses võtab aega.

Brexiti otsusele järgnev olukord ei tohiks olla võõras eestlastelegi, sest tegime ju paarkümmend aastat tagasi hoopis keerulisemates tingimustes ja vormis analoogse otsuse, astudes välja toonasest Nõukogude Liidust. Austagem Suurbritannia rahva otsust ja nähkem horisondi tagant tõusmas uut päikest.