Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaugkütte levikut ei pea toetama

    Ants NootFoto: Andres Haabu

    Kuna kaugkütte loomise argument on ära kadumas, ei ole mõistlik piirata lokaalkütte kasutamist, kirjutab Eesti Gaasi juht Ants Noot.

    Eesti Taastuvenergiakoja juht Rene Tammist kirjutas hiljuti Äripäevas, et keskkonnasõbralikkusest tulenevalt peaks riik toetama maagaasi tarbimise vähendamist asendades selle kaugküttega – nagu Tallinnas.
    Rohelise energiamajanduse seisukohalt on mõistetav, kui püütakse saastavate energiaallikate kasutamist piirata. Ka Eesti Gaas on taotlenud täiendavat tähelepanu gaasilistele ning saastevabadele taastuvkütustele, nagu biometaan. Kuid Tammiste argumendid rohelise energiamajanduse saavutamiseks kaugkütte abiga ei pea vett.
    Kaugküte on vahend
    Esiteks, kaugküte ei ole sama, mis roheline energia. Kaugküte on vahend ja selle raames on võimalik kasutada kõiki energiaallikaid – alates biomassist kuni põlevkiviõlini. Seega ei ole loodussäästliku energiamajanduse seisukohalt loogiline keskenduda kütteliikidele (kaugküte vs lokaalküte), vaid energiaallikatele (puit vs gaas). Eesti kontekstis on kõige tähtsam vähendada põlevkiviõli ja põlevkivi tarbimist.
    Teiseks, samasugust analüütilist eristust on vaja teha energiaallikatega. Meil ei ole valikus lihtsalt loodussõbralikud mittefossiilsed kütused ja keskkonnavaenulikud fossiilsed kütused. Selline arusaam oleks faktiliselt vale ja keskkonnale kahjulik. Näiteks mittefossiilse hakkepuidu puhul eraldub tahma, SO2 ning CO2 kordi rohkem kui fossiilse maagaasiga. Samuti toidab hakkepuidu kasutamine Eesti metsade intensiivraiet ja liigirikkuse kadu.
    Nendest põhjustest tulenevalt ei saa väita, et rohelise energia edendamise ainuke võimalus on kaugkütte laiendamine. Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv ei anna ühest suunist kasutada kaugkütet ja taastuvenergiat, rõhutatakse analüüside vajalikkust. Eestis võib põhjalikumaks analüüsiks pidada 2016. aastal valminud Eesti energiamajanduse arengukava 2030, mis rõhutab, et üha arenevate lokaalsete küttelahenduste taustal peab kaugküttesektor muutustega kohanema ning liikuma pikemas perspektiivis vabaturupõhimõtete laiema rakendamise suunas. Ka seda, et kaugkütteregulatsioon ei tohi piirata majanduslikult odavamate lahenduste konkureerimist kaugküttega. Tulevik on lokaalsete lahenduste päralt.
    Julgeolekuargumendid kadunud
    Veelgi enam, kaugküttepiirkondade loomise ajal ei olnud argumendiks loodussõbralikkus, vaid energiajulgeolek. Tollal oli kogu Tallinn sõltuvuses Venemaalt imporditud gaasist, mis tõstatas õigustatud küsimuse, kas Tallinnas on soojus tagatud.
    Seda probleemi meil enam ei ole – nagu on nentinud konkurentsiamet: alla poole Tallinnast on gaasiküttel ning Vene gaasi osakaal väheneb pidevalt. 2014. aastal avati Leedus veeldatud maagaasi terminal, mille osatähtsus on Eesti tarbimisest umbes 10% ja kasvab igal aastal. Varsti on Leedu-Poola gaasitoru kaudu meil ühendus ülejäänud Euroopaga ning 300 miljoni eest rajatav Balticconnector parandab olukorda veelgi. Nagu näha, energiajulgeoleku kasv ei vaja kaugkütte levikut.
    Kuna kaugkütte loomise argument on ära kadumas, ei ole mõistlik piirata lokaalkütte kasutamist. Kui gaasi lokaalkütte puhul on MWh hind 35 eurot, siis kaugkütte puhul on keskmine hind 55 eurot. Hinnaerinevuse üheks põhjuseks on kaugkütte soojuskaod, mis on keskmiselt 20% ja viivad ka täiendava looduskahjuni.
    Kaugkütte levikut ei toetama. Kaugkütte ja keskkonnasäästlikkuse vahel võrdusmärgi tõmbamine on absurdne ning kaugkütte algne energiajulgeolekust tingitud argument ei päde. Suurte soojuskadudega kaugküttetorustike ehitamise asemel tuleks keskenduda lokaalsetele lahendustele – see võimaldab tagada madalad hinnad ning optimaalse energiakasutuse. Nii liigumegi säästlikuma tuleviku suunas.
    PS! Rootsi pole maagaasi tarbimisest loobunud, nagu Rene Tammist väitis. Rootsi tarbib aastas ligi 10 000 000 MWh maagaasi.
    Autor: Ants Noot
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Üha enam inimesi käib tööl autoga, ühistransport ja jalutamine jäävad kaugele maha
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.