Palgahoroskoop 2018

01. jaanuar 2018, 08:00
Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180101/OPINION/171229817/AR/0/AR-171229817.jpg

Alanud aastal võib pea kõigi elualade esindajatele prognoosida palgatõusu, kuid senisest rohkem pööratakse tähelepanu tootlikkuse kasvule ja töötajate enesejuhtimise oskusele, kirjutab Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Muudatused maksuvaba tulu arvestamises panevad proovile töötajate oskuse arvestada pikemas perspektiivis oma erinevate sissetulekutega. Kes millise strateegia valib ja kui mõistlikuks see osutub, selgub 2019. aasta alguses tuludeklaratsioonide esitamisel.
Kindel on see, et maksuvaba tulu kasv jätab suurele osale töötajaskonnast rohkem raha kätte. Lisaks plaanivad mitmed organisatsioonid aasta alguses regulaarset palkade korrigeerimist, mis parandab ka paljude töötajate sissetulekuid.

Samas tõusevad aga kaupade ja teenuste hinnad kiiresti, mis tähendab, et töötajate ostujõud sissetuleku suurenemisega samas tempos ei kasva. Kuna madalama palgaga töötajate tarbimispotentsiaal on suur ehk inimesed ostaksid võimalusel rohkem, jõuab maksuvaba lisaraha ilmselt üsna kiiresti tarbimisse ning läbi maksude ka riigikassasse.

Kõrgepalgalised kaotavad

Väiksem osa töötajaskonnast hakkab aga maksuvaba tulu arvestamise muutuse tõttu senisest vähem raha kätte saama. Küsimus on, kas sellest tekib palgatõusu surve juhtide ja tippspetsialistide ametirühmades ning kuidas tööandjad sellele reageerivad. Saamata jääv summa ei ole küll suur, pisut üle 30 euro, kuid arvestades hindade tõusu ja töötajate sisemist õiglustunnet, võib see palgasurvet siiski tekitada.

Kõrgepalgalisi, kes tulumaksuvabastusest ilma jäävad, on rohkem programmeerimise, panganduse ja elektrienergiaga varustamise tegevusaladel, aga ka ehituses. Ehituse palkasid kergitab paljuski Euroopa Liidu toetusrahadega tehtavate investeeringute kasv. Ehituse suurem töötajate vajadus ja head palgapakkumised mõjutavad rohkem tööstuse, transpordi ja laonduse valdkonda, kus sarnase profiiliga lisatööjõudu ära tõmmata püütakse.

Maksumuudatustega kaasnev netopalga suurenemine võib panna mõnegi tööandja mõtlema palgatõusu edasi lükkamisele. Samas surub madalamaid palkasid üles alampalk, mis tõuseb järgmisel aastal 470 eurolt 500 eurole. Alampalga kasv puudutab rohkem teenindussektorit, sh jaekaubandust, majutust ja toitlustust, tootmise poolelt rõivatööstust.

Palkasid mõjutavad ka ametiühingute poolt sõlmitud kollektiivlepingud, mis kergitavad palkasid mitmes tööjõumahukas riigi haldusalas olevas sektoris. Nii tõusevad palgad tervishoius, reisijate veol, hariduses, sotsiaalvaldkonnas ja siseriiklikus julgeolekus. Keskmine tõus jääb 4-5% ja 6-7% ringi, aga on ka suuremaid muutusi ette näha.

Sarnaseks kujuneb ka palgatõus erasektoris, näitab Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse koostöös oktoobris 2017 korraldatud tööandjate küsitlus. 42% uuringus osalenud ettevõtetest kavandas järgmise kuue kuu jooksul palgatõusu kas kõigil või osadel töötajatel. Keskmine kavandatud põhipalga tõus jäi sagedamini 3-4% ja 5-6% ringi.
Kuna tööhõive näitajad on kõrged ja tööpuudus väga madal, samas ettevõtetel kasvamissoov on, võib ennustada töötajate liikumisest, ka üleostmisest, tulenevat kiiremat palgakasvu.

Teine märksõna palgakasvu kõrval on kindlasti tootlikkus, mille suurendamiseks ettevõtted võimalusi otsivad – kuidas vähendada kulusid, korraldada tööprotsesse tõhusamalt, kuidas paremini müüa ning teha väiksema arvu inimestega rohkem ära. Sellised arengud võivad küll osadel tegevusaladel hõivet vähendada, kuid alles jäävate töötajate palganumber kasvab.

Hea töötaja juhib end ise

Kohalike omavalitsuste ja osalt ka maakondade palgatasemele avaldavad lähiajal mõju haldusreformi tulemused, mis arvestades suurvaldade teket ilmselt palgatasemeid kergitavad. Samuti võib maakondade palgatasemele mõju hakata avaldama riigi plaan viia 1000 töökoha Tallinnast välja. Riigi jõuline tegutsemine kõrgema palgaga töökohtade hajutamiseks üle Eesti on kindlasti samm tasakaalustatuma regionaalse arengu suunas.

Kui rääkida tööelu arengutest laiemalt, siis saavad töötajate erialaste oskuste ja isikuomaduste kõrval järjest tähtsamaks iseseisvus ja enesejuhtimise oskus ning seda mitte ainult töö kontekstis. Kuna tehnoloogilised arengud tungivad kõikidesse valdkondadesse ja seotus tööga – nii emotsionaalne kui tehnoloogiline – tugevneb ning laieneb ka isikliku elu sfääri, kipuvad töö- ja eraelu kokku sulama.

Seepärast on tööandjal järjest keerulisem juhtida töötaja töö- ja puhkeaja korraldust ning oluliseks saab töötaja enesejuhtimise oskus, oskus töö ja eraelu kohustuste kõrval võtta aega puhkuseks ka igapäevaselt, hästi magada, õigesti süüa ning piisavalt liikuda. Just need baasoskused on töö- ja eraeluga rahulolu nurgakivid.

Head uut palga-aastat!

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    01. January 2018, 09:29
    Otsi:

    Ava täpsem otsing