Artikkel
  • Jaga lugu:

    Ebaseaduslikku tööd ei tohi olla. Punkt

    Andres AnveltFoto: Eiko Kink

    Ebaseaduslik töötamine oli, on ja jääb karistatavaks teoks, kirjutab siseminister Andres Anvelt (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

    Valitsust on viimase nädala jooksul hurjutatud ebaseadusliku töötamise tõkestamiseks tehtud ettepanekute eest. Etteheidete kohaselt on Eesti ettevõtjad niigi suures tööjõukriisis, välistöötajate kasutamiseks mõeldud piirarv on juba täis – ja siis tuleb sotsiaaldemokraadist siseminister ja hakkab valest otsast pihta, keerates ebaseadusliku tööjõu kraanid veel kõvemini kinni.
    Tööjõuturuga on küll selline lugu, et siin pole õiget ega valet otsa, vaid tuleb harutada mitmelt poolt korraga.
    Meie inimesed on kõige olulisemad
    Igasuguse tööjõuturu arutelu juures tuleb pidada kõige olulisemaks meie oma inimesi. Eesti keskmine palk kerkib tänu palgasurvele, mis omakorda tuleneb suuresti sellest, et välistööjõu kaasamine meie tööjõuturul on teatud ulatuses piiratud. Samas oleme teinud Eesti sotsiaalmajanduslikus poliitikas samme õiges suunas, sest viimasel kolmel aastal on Eestisse tulnud rohkem inimesi kui siit ära läinud, meie riigi elanike arv kasvab. Kasvanud on Eesti kodanikest tagasitulijate arv, mullu ületas naasvate kodanike arv esmakordselt lahkunute oma. Ka see on tööjõuressurss, millega tasub arvestada.
    Õige on see, et tööjõuturul on mitu otsa. Ühest küljest tegeleb ja peabki valitsus tegelema tööjõupuudusega, mille üks leevendusi on välistööjõud. Just tänane valitsus kutsus kokku töörühma eri huvigruppide esindajatest, kes esimest korda mitmekümne aasta jooksul sisserände piirarvu regulatsiooni kaasajastamisega tõsiselt tööd teevad. Esimesed ettepanekud on juba tehtud ja töö jätkub, selle tulemusi kuuleb järgmise aasta suvel. Ühena ettepanekutest lepiti kokku lühiajalise töötamise pikendamine üheksalt kuult aastale. Lühiajaline töötamine ei kuulu piirarvu alla, tingimusel, et töötajad Eestis registreeritakse ja vähemalt riigi keskmist palka makstakse. Need inimesed peavad peale aja lõppemist Eestist lahkuma ning seetõttu pikaajalist mõju neil meie tööjõuturule ei ole.
    Ebaseaduslikul töötamisel ei ole ühtegi vabandust, ükskõik milline tööturu olukord ka pole. Seal pole asi ju tööjõupuuduses, vaid keskmise palga nõudest ja maksudest kõrvalehiilimises, mis läheb riigile maksma miljoneid, kui mitte kümneid miljoneid eurosid aastas. Need eurod on meie enda tagant varastatud raha, need on ehitamata teed ja valmimata lasteaiad. Ebaseaduslik töötamine oli, on ja jääb karistatavaks teoks. Riigi kohus on kaitsta ausat ettevõtjat ja igasugune ebaseadusliku töötamise tolereerimine on välistatud.
    Turgu ei tohi solkida
    Illegaalse tööjõu kasutamine solgib turgu. Seni, kuni ettevõtjal on soodsam maksta trahvi kui tööjõumakse, on olukorra muutumist palju tahta. Samuti ärme unusta ebaseadusliku töötamise skeemis neidsamu heas usus siia tulnud välistöötajaid, keda tõenäoliselt lihtsalt ära kasutatakse.
    Mäletatavasti rullus mullu ka meedias lahti terve skeem vähemalt ühe „ärinaise“ tegemistest, kes Ukraina ehitajaid Poola kaudu Eestisse tööle tõi. Alles kohapeal selgus töömeestel, mis supi sisse nad sattusid, kui kokkulepitud palk väidetavate võlgade tõttu kuidagi laekuda ei tahtnud ja lõpuks politsei nad ehitusplatsilt reidi käigus kaasa viis. Eestile pole vaja sellise riigi kuulsust, kus ebaseadusliku töötamise puhul silm kinni pigistatakse, peaasi, et töö tehtud saab. Siin ei saa olla mingit kompromissi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Inglise keskpank astus erakorralise sammu
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Kolmapäeval teatas Inglise keskpank, et ostab turult ajutise meetmena pikaajalisi Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju. Samuti otsustati „kvantitatiivne kitsendamine“ edasi lükata 31. oktoobrini.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Kaja Kallas tõukas Oleg Grossi ettevõtet generaatoreid ostma
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.