Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui noored ei tule metsa, tuleb mets noorteni tuua
Harvester.Foto: Veiko Tõkman
Noorte huvi tööstuses töötamise vastu ei ole piisav ning see sunnib nii kutseõppeasutusi kui ka tööandjaid pingutama erialade populaarsuse kasvatamise ning tulevikukindluse suurendamise nimel, kirjutavad kutsekoja vanemanalüütik Rain Leoma ja haridusministeeriumi kutsehariduse peaekspert Meeli Murasov.
Õppida soovijate vähesus on probleemiks mitmetes valdkondades, kuid teravamalt ilmneb see tööstusega seotud sektorites. Seda vaatamata tööstuse keskmisest kõrgematele palkadele ning põnevale tööle. Teenindussektoriga puutuvad inimesed oma igapäevaelus sagedamini kokku ja tekib ka ettekujutus, mida töötamine selles valdkonnas tähendab, kuid tööstusettevõtete tööga on kokkupuuteid vähestel. Teadmatus aga on soodne pinnas eelarvamusteks.
Kuigi Eesti noortel on maailma tasemel teadmised loodus- ja täppisteadustes, siis PISA 2015. aasta uuringust selgus, et nende huvi asuda tulevikus tööle loodus- ja tehnikateadustega seotud valdkondades on OECD keskmisest madalam. Võrreldes 2006. aasta PISA uuringuga on huvi valdkonnas töötamise vastu ka vähenenud.
Metsanduses ja puidutööstuses töötab üle 33 000 inimese, mis moodustab pea 6% Eesti töötajatest. 2/3 töötajatest on kutse- ning 1/3 kõrgharidusega. Valdkond vajab ca 700 uut töötajat aastas, kuid tegelikult koolitatakse ligikaudu 450 lõpetajat.
Kutsehariduses on suurendatud nutikate erialade õppekohti ning vähendatud lihtsamate oskustöötajate õpet. Traditsioonilisemate erialade nagu raietööline ja mehaanilise puidupingi operaator asemel on senisest enam võimalik õppida kaasaegsemaid ja noorte jaoks huvipakkuvamaid ameteid nagu nutikate metsamasinate (harvester, forvarder) juht ja CNC keskuse operaator. Mõlemad erialad sisaldavad endas rohkem IKT-alaseid teadmisi, mis on tööturul äärmiselt vajalikud tulevikuoskused.
Koolide ja tööandjate koostöö
Harvesteri- ja forvarderioperaatoreid oleks vaja koolitada aastas kokku 60, kuid selleks pole seni olnud piisavalt õppekohti. Küll on hiljuti laiendatud õppebaase ning muretsetud juurde kaasaegset tehnikat, sealhulgas metsamasinate simulaatoreid Luua metsanduskoolis, mis võimaldab järgmistel õppeaastatel rohkem ning kaasaegset õpet pakkuda. Varasemate aastate kolme õppeasutuse asemel oli eelmise aasta sügisel võimalik CNC-pingi operaatoriks õppima asuda kuues kutsekoolis üle Eesti. Vastuvõetute arve tuleb sellest hoolimata veelgi suurendada, et tagada piisavalt lõpetajaid tulevikuvajaduse tarbeks.
Mure töötajate järelkasvu pärast on toonud koolid ja ettevõtjaid ühise laua taha. Oluliseks eesmärgiks on minna oma tegevustega võimalikult paljude inimeste juurde ehk et kui inimesed ei jõua ise oma kiire elutempo juures metsa, siis viia mets rohkem inimesteni. Sel aastal valmis mobiilne treiler, kus noored saavad kaasaegsete simulaatorite abil aimu, mida tähendab töö tänapäevase metsandusmasina roolis.
Noorte huvi tõstmiseks metsanduse ja puidutööstuse tulevikuerialade vastu leppisid ettevõtjad kokku hakata veelgi enam ise põnevat tööd tutvustama nii põhikooli ja gümnaasiuminoortele kui ka karjäärinõustajatele. Lisaks aitaks ettevõtjate hinnangul valdkonna erialadele rohkem õppureid tuua üldharidus- ja kutsekoolide parem koostöö.
Autor: Rain Leoma ja Meeli Murasov
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.