18. juuni • 2 min
Jaga lugu:

Trumpi käitumine sunnib muretsema

Erkki Bahovski
Erkki Bahovski  Foto: Postimees/Scanpix

Ameerika Ühendriikide presidendi välispoliitilised käigud on muutunud järjest veidramateks ning see paneb NATO tippkohtumise eel muret tundma, kirjutab Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

USA president Donald Trump armastab maailma asju ajada omal kombel. G7 tippkohtumine päädis tüliga USA ja ülejäänud tööstusriikide, eriti Kanada, vahel. Singapuri kohtumine Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga päädis lubadusega muuta Korea poolsaar tuumavabaks, aga kogu kohtumist jäi varjutama senistest liitlastest Jaapanist ja Lõuna-Koreast möödavaatamine. Iseäranis kurjakuulutav oli Trumpi teade, et ühiseid sõjalised manöövrid Lõuna-Koreaga jäävad ära.

Mis edasi? Tulemas on NATO tippkohtumine, aga ka võimalik kohtumine Vene presidendi Vladimir Putiniga. Oma väidetavate Vene-sidemete pärast on USAs uurimise all terve trobikond Trumpi lähedal seotud isikuid, missugune fakt pole takistanud aga USA riigipeal rääkimast, et Krimmis toimunu oli kaua aega tagasi. Veelgi räigema paljastusega esines meediakanal Buzzfeed, kelle järgi olevat Trump diplomaatidele rääkinud, et Krimm kuulub Venemaale, sest seal kõneletakse vene keelt. Ei pea vist väga palju mõtlema, missuguseid maid ja rahvaid saab veel selle väite alla liigitada. Narva Venemaale?

USA-Põhja-Korea kohtumise mudel sunnibki küsima, kui hästi võivad end USA senised liitlased tunda. Loomulikult peabki Eesti muret tundma suurriikide lepingute pärast üle oma pea – Molotovi-Ribbentropi pakt 1939. aastast jättis Eesti Nõukogude Liidu mõjusfääri ilma, et Tallinna käest oleks midagi küsitud. Sarnasus MRP ja praeguse olukorra vahel seisneb ka selles, et senised vihavaenlased leidsid äkki ühise keele. Veel hiljuti Trumpi poolt „väikseks raketimeheks“ nimetatud Kim sobis käe ja allkirja andmiseks küll.

Venemaal on trumpe rohkem

Ent võtkem Venemaa. Kui Kimil on vaid üks trump (jah, väikse tähega) ehk tuumarelv, siis Venemaal on terve rida asju, mida USAle pakkuda. Üldine tuumarelvade vähendamine, koostöö Süürias, Ukrainas, aga ka Korea poolsaarel, mõistlikum käitumine Arktikas jne. Selle vastu võiks ju USA tsipa loobuda oma senisest mõjust Euroopas – vägede vähendamine tähendaks ka suuremat kokkuhoidu ärimehelikult mõtlevale Trumpile.

Kui juba Krimm oli Trumpile kauge ajalugu, siis vist pole mõtet rääkida Esimese maailmasõja järgsest negatiivsest kogemusest, mil USA Euroopast välja tõmbus ega ühinenud Rahvasteliiduga. Lõpuks tuli maailma asjadest eemalejäämine bumerangina tagasi ka USAle endale, aga ilmselt raputakski Trumpi mingi Pearl Harbouri või 9/11 sarnane rünnak.

Siis võib USAle meenuda, et kuskil on ka liitlased, aga võibolla on siis liiga hilja, sest ühine väärtusruum on selleks ajaks ammu purustatud. Aga ajalugu ongi vist muutumas millekski, millest õpivad vaid kooliõpilased, mitte poliitikud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt