Kuula

Tiia Vissak: eksportöörid, olge muutustele avatud!

Tiia Vissak.Foto: Tartu Ülikool / Erakogu

Kui Eesti ettevõtted tahavad olla edukad eksportöörid, tuleb õppida ajaloost, otsida infot ja seada julgelt uusi sihte, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse kaasprofessor Tiia Vissak arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Eksport moodustab suurema osa Eesti SKPst kui teised osad kokku, aga paraku on kaupade eksport mitu kvartalit järjest langenud, see omakorda langetab ka SKPd ja maksulaekumisi ning avaldab selle kaudu täiendavat survet riigieelarvele. Seega on ekspordi kasvatamine Eestile väga oluline.

Ekspordi kahanemisel on mitu põhjust – sisendite kasvanud hinnad (nt toorainete ja tööjõukulud, energiahinnad), vähenenud nõudlus meile olulistel eksporditurgudel (nt Saksamaal ja Skandinaavias), kaubanduspiirangud väljaspool Euroopa Liitu, teiste riikide toetused oma tootjatele jne.

Samas tundub osa firmade puhul olevat küsimus ka selles, mida ja millisele turule püütakse pakkuda: keeruline on edukalt eksportida toodet, mis on odav ja raske (nii on võimalike turgude arv piiratud, sest transpordikulud on kaugematele turgudele müües võrreldes võimaliku müügituluga liiga suured). Teistest vähe eristuv (sest siis vaatab ostja eelkõige hinda), mõeldud suure konkurentsiga ja/või langevale turule või mille tootmisega kaasnevad järjest suurenevad keskkonnakulud.

Kunagi otsiti Eesti Nokiat, aga selle firma ajalugu on ka nüüd kasulik uurida: nad on oma 159aastase arengu jooksul tegutsenud saeveskina, tootnud paberit, elektrit, kummikuid, autokumme, gaasimaske, kaableid, televiisoreid ja mobiiltelefone. Nüüd on nad spetsialiseerunud telekommunikatsiooni taristule.

Loomulikult ei tähenda see, et kõik Eesti ettevõtted peaks oma fookuse nii laiaks arendama, aga siiski võiks mingeid muutusi kaaluda, eriti kui praeguste toodetega ja/või praegustel turgudel enam edu ei saavutata. Näiteks välisturgude portfelli laiendamist või toodete keerukamaks muutmist (et hind poleks peamine müügiargument) tasuks proovida – eriti võiks seda teha suuremad firmad – samas ka väiksemad võiks uurida digi- ja rohepöördega kaasnevaid võimalusi.

Tuleb ka mõista, et see, et miski on alati nii olnud, ei garanteeri pidevalt muutuvas maailmas edaspidist edu. Seega tuleks otsida infot ja muud abi nii Eestist (vt nt https://eas.ee/eksport/ ja https://www.koda.ee/et/teenused/anname-nou ) kui mujalt.

Ära ei tohi unustada ka koostööd teiste firmadega: midagi koos arendades või ühiselt välismaale transportides saab kulusid kokku hoida. Ka võrgustikud (kelle kaudu leida keegi, kes tunneb kedagi, kes omakorda tunneb kedagi, kes võiks osta jne) on olulised.

Tähtis on ka senistest vigadest õppida ja mitte kohe alla anda, kui müük ei edene: ka suured kriisid saavad kunagi läbi.

Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada SIIN. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.