Narratiiv, justkui rohepoliitika ajastu Euroopas oleks läbi, on pigem soovmõtlemine kui reaalsus, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.
Euroopa Liit on võtnud uueks sihiks konkurentsivõime parandamise, kuid seda käsikäes kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise ja rohetehnoloogiate arendamisega.
Kliimaministeerium saatis asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu, madalamale toodud eesmärk erineb Euroopa Liidu plaanist.
Kui Eesti ei seo end Euroopa kliimapoliitika suunaga, siis liiguvad kapital ja kompetents riikidesse, kus sihid on selgemad. Ambitsioonikas eesmärk loob nõudluse ja sünnitab uusi lahendusi, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok teemaveebis Kestlikkusuudised.ee.
Autode tellimine Euroopast on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid: ostukäitumine on liikunud alates Covid-19 pandeemiast veebi, autot ei pea kohapeal otsimas käima, suurem mudelite ja varustusevalik ning nõudlus-pakkumus suhtest tulenevalt parem hinnatase. Ka Eesti maksukeskkond (CO₂-põhine automaks) suunab ostuotsuseid teadlikumaks – pelgalt ostuhinnast enam ei piisa, vaid vaadata tuleb kogukulu (TCO).