Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis kunagi toimis Wall Streetil

    Viimastel aastakümnetel on koostatud erinevaid spekulatiivseid valemeid kuidas finantsturgudel raha teenida. Üksteise järel on loodud erinevaid meetodeid, mis alguses kasutust ja siis heidetakse kõrvale.

    Kõik need "strateegiad" on kandnud loosungeid: "See on kiire!" ,"See on lihtne", "See on riskivaba"!". Aga kõik need esmapilgul ideaalsena toimivad ja populaarsed plaanid on alati läbi kukkunud. Miks?
    Järgnevalt mõned näited, mis tõotasid investoritele väidetavalt vettpidavat tootlust tuua.
    "Jaanuari efekt": 1980ndatel laialt levinud ja mitmete populaarsete ajakirjandusväljaannete poolt avaldatud aktsiate soetamise viis, mis väitis, et  kui osta aktsiaid detsembris ja müüa jaanuaris, on võimalik teenida 5-10% tootlust Kuidas see võimalik on?
    Esiteks, paljud investorid müüvad enne aastavahetust oma kesised aktsiad maha, kasseerides nii kahjumeid, et vähendada maksustavat summat. Teiseks, professionaalsed varahaldurid muutuvad ettevaatlikumaks aastavahetuse saabudes, kuna nad tahavad aasta lõikes säilitada paremat tootlust kui aktsiaturg. Varahaldurid ei osta sel hetkel turul olevaid langevaid (odavaid) aktsiaid. Mõlemad tegurid muudavad langevad aktsiad sooduskaubaks. Kui maksude eelne müümine raugeb, muutuvad ülemüüdud aktsiad väga populaarseteks, näidates kiiresti häid tootlusi.
    Rochesteri Ülikooli rahandusprofessor William Schwerti sõnul oleksid investorid "Jaanuari efektiga" aastatel 1962-1979 igal aastal keskmiselt 8,5% ja 1980-1989 keskmiselt 4,4% ja 1990-2001 keskmiselt 5,8% teeninud.
    1996. aastal väitis varahaldur James O’Shaughnessy oma raamatus "Mis toimib Wall Streetil", et 1954. aastal investeeritud 10 000 dollarist oleks 1994. aastaks kasvanud 8 074 504 dollarit kui investorid oleksid ostnud 50 kõige suurema tootlusega aktsiat. See oleks tähendanud 18,2% aastatootlust. Just nagu  O’Shaughnessy oleks Thomas Edison, patendeeris ka tema oma "strateegia" ära ning lõi oma ideede tõestamiseks 4 ühisfondi.
    1999. aastaks olid ühisfondidesse kokku paigutatud üle 175 miljoni dollari. Oma kirjas aktsionäridele kirjutas O’Shaughnessy järgmist: "Jäädes kindlaks tõestatud strateegiale, suudame näidata head tootlust."
    Aga mis kunagi toimis Wall Streetil, lakkas toimimast kohe pärast seda, kui O’Shaughnessy oli oma strateegia avalikustanud. Kahel tema ühisfondil läks nii halvasti, et peale milleeniumi pandi need kehvade tootluste pärast kinni. Ometi oli tal ju väidetavalt vettpidav strateegia.
    Mõni aasta hiljem lahkus O’Shaughnessy fondijuhi kohalt. Aktsionärid oleksid ehk leebemad tema vastu olnud, kui ta oleks oma raamatu nimeks pannud "Mis kunagi toimis Wall Streetil...enne kui ma selle raamatu kirjutasin".   
    Lisaks eespool mainitud näidetele on ajaloos palju erinevaid strateegiaid olnud, mis peale avalikkuse ette jõudmist pole enam töötanud, kuna turg elimineerib selle võimaluse, sest kõik hakkavad seda kasutama. Näiteks peale "Jaanuari efekti" avalikkusele tutvustamist, hakati ostma kõiki langevaid aktsiaid (kui neid üldse enam järgi oli), viies jaanuariks tootluse (peale teenustasusid) heal juhul ainult mõne protsendini.
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Pauligi kontserni tippu jõudnud Mariell Toiger: tuleb lihtsalt pihta hakata
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
“Julgus peale hakata on ikkagi pool võitu ja läbi selle on võimalik jõuda ka kaugemale,” ütleb Soome Pauligi kontserni juhatusse jõudnud Mariell Toiger.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kaitsevägi värbas varasemast oluliselt rohkem tegevväelasi
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
Riik loob 50 miljoni euroga kaitsetööstuse fondi
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.