Putin kardab kapot

"Päeval paistab päike, öösel kumab kuu, olen ise väike, kuid mu jõud on suur," kõlas Eesti kirjaniku Vladimir Beekmani lastejuttude tegelaskuju Aatomiku moto. Just sellisena paistab väljapoolt Eestit ka kaitsepolitsei. Kuu aega tagasi ilmunud mainekas nädalakiri Newsweek USAs nimetas Eesti kaitsepolitseid üheks Euroopa juhtivaks vastuluureagentuuriks. „Eesti kapo on, hoolimata peletavast ülesandest kaitsta 1,3 miljoni elanikuga riiki naabri Venemaa eest, kehtestanud ennast Euroopa ühe juhtiva vastuluureagentuurina ja on, eriti pärast pikaajalise Venemaa nuhi Herman Simmi paljastamist, näidanud märkimisväärset osavust Vene spioonide paljastamisel,“ märkis Newsweek.

Pisikeses Eestis võib see paista eneseupitamisena, kuid ometi on see tunnustus, mida selles saladuslooriga valdkonnas harva ette tuleb. FSB rünnak kinnitab seda omal äraspidisel moel. Tillukese Eesti eriteenistused on Putini Venemaale pinnuks silmas. Kuigi Herman Simmi, Aleksei Dresseni ja Vladimir Veitmani tabamine võis kodumaal jätta mulje eriteenistuse nõrkustest, paljastas see ühtlasi Vene luurajate töövõtted, aga ka näiteks kõige kallima ressursi ehk agendijuhid Valeri Zentsovi ja valenime taha peitunud nn illegaali Sergei Jakovlevi. Neid aastate jooksul välja koolitatud ning agendivõrku ehitanud professionaale ei saa enam Eesti liitlaste vastu kasutada. Need tabamised on viinud spioonideni ja kuritegude ennetamiseni ka mitmes teises riigis. Teisisõnu, Eesti on oma apsud pööranud kõvaks valuutaks.

Eesti eriteenistusel on aga veel üks üllatav relv. Võrreldes teiste riikidega on kaitsepolitsei reaktsioon vigadele olnud pigem ebatraditsiooniline – toimunu on suures osas avalikustatud. Sündmus, mis mujal ei pruugi kunagi avalikuks saada, on meil laialt teada. Muidugi ei selgu kõik üksikasjad, kuid sündmuse enda avalikuks tulek on autoritaarsusega harjunud Venemaal pehmelt öeldes vähetõenäoline. Seetõttu võib idanaabri ebameeldivalt segadusse ajada, et ka sellistes tingimustes saavutab Eesti edu.